Paljude kirjandus andmete kohaselt oli Lääne- Euroopas loomakasvatus feodalismi ajal väga madalal tasemel. VI sajandil oli seal arenenud seakasvatus liha tootmiseks, kuid selle tehnika oli väga madal. Näiteks karjatati neid sigu metsas. Peamiseks veoloomaks oli härg. Araablased, kes võtsid üle vana maailma kultuuri ja suutsid seda säilitada, aretasid üle maailma tuntud aarabia hobuse. See tõug ei ole oma tähtsust kaotanud veel tänapäevalgi. Feodalismi ajal paranesid ka peenvillalambad. Keskaja Euroopa lambakasvatajad saavutasid märgatavat edu lammaste hindamisel eksterjööri ja villa kvaliteedi järgi Ida rahvastest märksa hiljem, alles keskaja lõpul. Loomakasvatus kapitalismi ajal. Arenev kapitalism tungis kiiresti põllumajandusse, nõudis loomakasvatuse intensiivistumist ning kohalike põllumajandusloomade põhjalikku parandamist ja uute tõugude loomist. XIV-XVI sajandini oli Lääne- Euroopa üheks kõige rikkamaks ja võimsamaks maaks Hispaania. Seal
19. s I poolel ehitati barokseid ja klassitsistlikke mõisahäärbereid 19. s II poolel historitsistlikke ja juugendstiilis hooneid Sagadi Mõisapark Mõis kui tootmisüksus 19. s alguses peamine tuluallikas vilja ja viina müük 19. s keskpaigas hakati tegelema ka loomakasvatusega. Põhjused: viljahinna langus Euroopas, Vene piiritus baltisakslaste omast odavam. Piimakari, peenvillalambad, härjad. Põllumaa väetamine. Kartulikasvatus piirituse toorainena Mõisnike seltside teke, näituste korraldamine, tõuaretus. Talupoegade teotöö mahu suurenemine. Opman, kubjas, kilter. Vastuhakud. Väljaränne Venemaale. Maa väljaost 19. s II p muutis olukorda. Mõisa töötajad: mõisavalitseja ja -töölised haldasid mõisat, tegid lihtsamaid käsitöid Talupojad töötasid lisaks oma maalapile ka mõisapõldudel.
Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju avastusi bioloogias. XVII sajandi alul leiutati mikroskoop, millega jälgiti erinevate liikede mune.Rainer de Graaf (1641....1673) kirjeldas ovulatsiooniprotsessi. graafi foliikulit peeti ekslikult munarakuks. Karl ernst von baer (1792...
Mõisatesse tuli tööle vötta palgalised sulased. Mõisamajanduse ratsionaliseerimine-toimus 19 saj teisel veerandil ja 19 saj keskpaiku. Suurte muudatuste aeg, üleminek raharendile. Viinatööstus oli järkuvalt oluline tegevusala, aga ümberkorraldused selles vallas olid masinapargi uuendamine (muutes selle efektiivsemaks) ja uue tooraine kartuli kasutuselevõtt (oli hoopis odavam ja võimaldas suuremaid sissetulekuid). Lambakasvatuse sisseseadmine senisest suuremal (eriti Merino lambad/peenvillalambad) määral, eriit keskeesti alaldel. Nad nõudsid aga paremat sõõta ja hakati senisest rohkem ristikut kasvatama. Siis toimus ka löplik üleminek mitmeväljasüsteemile. Teoorjuse mõttes toimusid muudatused alates 1860nendatest aastatest, kui möisates sai laialdaseks palgatööjöu kasutamine. Põllumajnaduse arengusuunas 19 saj lõpupoolel- Üldisem areng teraviljakasvatuse osas, selle tähtsus hakkas langema ajapikku alates 1870nendatest. Eriti puudutas see rukist. Laienes
annaabi.ee 
