näidendeid kirjutama. Moliere sai loa esineda ka kuningalossis ning pälvis kuninga Louis XIV heakskiidu. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Moliere'i tunnustasid isegi tolleaegsed karmid kriitikud. Moliere naeruvääristas oma komöödiates üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere'i köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus silmakirjalikkuse, peenutsemise ja eputamise asemel. Samas pidi Moliere arvestama kuninga maitset, mistõttu on teda nimetatud orjastatud geeniuseks.
Impressionism Sõna pärineb prantsuse maalikuntstist ja oli algul pilkelise tähendusega. Hingeliste muljete edasiandmine (vastand: ekspressionism). Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Uued hingemaastikud ja uus tundeelu kunstilises kujutamises. Väljendusvahendite peenenemine, uued kõlavärvid eriti orkestris, tänu äärmuste väärtustamisele pillide väljenduses. Areneb väga täiuslik mängutehnika. Sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõlajärgnevused. Eemaldumine wagneri paatosest ja juhtmotiivi tehnikast lavamuusikas. Eemaldumine funktsionaalharmooniast pentatoonilises või kirikulaadilises meloodikas. Kõla iseseisev väärtus ja loobumine dissonantsi lahendamisest. Kõrvalseptakordid iseseisvate kõladena mikstuurilaadsed kvardi-, kvindi- ja septiparalleelid. Täistoonhelirida. Primitiiv-rahvaste muusika, eriti jaava muusika m...
mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Moliere'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Looming Moliere naeruvääristas oma komöödiates üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere'i köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus silmakirjalikkuse, peenutsemise ja eputamise asemel. Silmakirjalikkus, vagatsemine, eputamine ja peenutsemine olid talle võõrad, teda köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus. Samas pidi Moliere arvestama kuninga maitset, mistõttu on teda nimetatud orjastatud geeniuseks. Moliere pidas oma loomingu põhieesmärgiks ajastu pahede väljanaermine ja ta arvas, et selleks kõige sobilikum on komöödia koos köitvate õpetustega. Ta ütles, et komöödia ilma õpetusteta oleks lihtsalt irvitamine. Moliere tõdes, et
sõjakas hääl vastas oboede kõrgetele helidele. Rahvamurd saatis teda juubeldades ja hõisates kuni rahamees Amet' majani kus, ta veetis oma esimese öö Pariisis. Eelmise sajandi jooksul ei tundnud rahvas ennast ära üheski valitsejas. Caterina de' Medici ja Henri III poliitiline geniaalsus, ühe dünastiat alalhoidev vaim ja teise vaieldamatult rahvuslik meelsus ei suutnud kustutada rahva viha itaalialiku valitsuse ega põlgust ajajärgule omase peenutsemise vastu. Henri IV," oma tõu Mooses", nagu ütles Saint-Simon muutis selle ära ja taastas kahesajaks aastaks puudunud ühtsuse Oma alamatele antud laps pühitses tema võitu. See imik liitis üheks pereks nii paljud erinevad maakonnad, mis ikka veel sõltumatust ihkasid, nii paljud erineva päritolu, seisuse, tõekspidamiste ja huvidega inimesed, kes üksteist ei sallinud! 2 Louis XIII lapsepõlv ja kasvatus
huvituma sarnasest nt üksikisiku teadvusest, püüust nähtav maailm realistlikumaks ja ligipääsetavamaks muuta. Selline mõtlemine võib olla aga liiga lihtsustav. (Harbison 2002: 22) Paljud Põhja-Euroopa kunstnikud samastavad end oma töödega. Nad lähenevad maalikunstile praktiliselt ja asjalikult, mitte teoreetiliselt. Põhjapoolsete maade rõhuasetus kunstiteose loomise füüsilisele poolele toob kaasa peenutsemise, see aga omakorda kaasa nii kunstniku kui tellija positsiooni ühiskonnas. Põhja-Euroopa kunstnikud esitavad provotseerivaid kommentaare oma ajastu kohta – nad on justkui religiooni puudutavate ja sotsiaalsete muutuste vahendajaks. Nii on Põhja-Euroopa renessansis teatud ettearvamatust ja ebaselgust, mis vastandub itaalia renessansi kindlusele, selle monumentaalsetele stabiilsetele vormidele. (Harbison 2002: 23) 4 MADALMAADE KUNST
annaabi.ee 
