laktaasi puudulikkus. Laktoositalumatuse korral laktoos ei lõhustu seedimisprotsessis, vaid liigub jämesoolde, kus saab toiduks bakteritele. See ei ole piimaallergia. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustumata ja imendumata. See haigus on eluaegne, aga seda saab ennetada dieediga. Enamasti kujuneb see välja imikueas, aga võib ka kujuneda vanemas eas, näiteks peensoolehaiguste tagajärjel, või pikaajalise piima vältimise järel. Laktoositalumatus on küllalti sage seisund.Eestis on hüpolaktaasiat uuritud alates 1907. aas-tatest. Umbes 25% Eesti elanikest ei talu piimasuhkrut. Laktoositalumatus on erinevates riikides küllaltki erinev. See on sagedasem neil rahvastel, kel puudub piimakarjakasvatuse traditsioon. Näiteks skandinaaviamaades on 2%, Sitsiilias 70%. Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas esineb seda 50%.
inimesel puudub peensoole limaskestas ensüüm laktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustamata ja seetõttu ka imendumata. Sellisel juhul hakkab see sooles käärima põhjustades seedehäireid. Ensüüm ei ole asendatav ning probleem on eluaegne. Laktaasi defitsiit võib olla pärilik, mida esineb veerandil täiskasvanud eestlastest. Laktoositalumatus võib välja kujuneda ka vanemas eas, näiteks peensoolehaiguste tagajärjel või kui inimene pikemat aega piima ei tarbi. Rahvuseti ja piirkonniti on laktoositalumatus erinev 1-90 % maailma rahvastikust on täheldatud hüpolaktaasiat. Laktoositalumatus on sagedasem neil rahvastel, kel puudub piimakarjakasvatuse traditsioon. Enim esineb hüpolaktaasiat Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas ületab 50%, mõnede rahvaste puhul isegi 90- 100%. Euroopas varieerub esinemissagedus suuresti, ulatudes 2%-st Skandinaavias kuni 70%-ni Sitsiilias. 1
Veel omastame D-vitamiini vaid loomse päritoluga toiduainetest. Saame seda kalaõlist, munakollasest, maksast, võist ja pärmist. Selle vitamiini imendumine vajab rasvast keskkonda [1, lk 29]. Inimese kehas toimub vitamiin D salvestamine mitmesugustesse organitesse (maks, aju, neerud, neerupealised, nahk jt). D- vitamiini puudujääk võib kujuneda kroonilise alkoholismi korral, ainult taimse toidu kestval ja rohkel tarbimisel, peensoolehaiguste puhul ja mõnede ravimite võtmisel [1, lk 31]. Vitamiin D puudusehaiguse ehk rahhiidi puhul tekivad kehas mitmesugused ainevahetuse häired: luustiku lubjasoolade sisaldavus väheneb, mille tõttu luud kaotavad oma tarvilise kõvaduse ja muutuvad pehmeks ja järeleandlikuks [LISA1]. 4.3. E – vitamiin 20. sajandi algul tõestasid H. Evans ja K. Bishop, et loomade normaalseks sigimiseks peab nende toit sisaldama veel mingeid erilisi ühendeid. Seda ühendite kompleksi hakati
Patogeneesi alus: peensoole limaskesta ensüümidefekt gluteen ei hüdrolüüsu toksiline mõju limaskestale sümptomid Kliinik: kõhulahtisus Diagnoos: kliinik, peensoole biopsia, labor - IgA-ak, patoloogiline malabsoptsioonitest, paranemine gluteenivabal dieedil Ravi ja profülaktika: gluteenivaba dieet (kartul, riis, mais, hirss, sojaoad) ning nisu-, kaera-, odra-, rukkiproduktid Gluteenenteropaatia histoloogia Laktoositalumatus Etioloogia: geneetiline või omandatud (peensoolehaiguste või mao operatsiooni järel) Patogenees: disahhariid laktoosi ei lammutata laktaasi poolt glükoosiks ja galaktoosiks ning hüdrolüüsimata laktoos muutub jämesooles bakterite toimel Co2, H2 ja piimhappeks sümptomid Kliinik: kõhulahtisus, -puhitus, -valud Diagnoos: 1. sümptomid vahetult peale piima tarvitamist, 2. laktoositolerantsustest, 3. peensoole biopsia Ravi ja profülaktika: piimaproduktidevaba dieet Malabsorptsioonisündroom Mitmepõhjuslik patoloogia, mille peamised
annaabi.ee 
