ja vihma käes seisnud kive (värsked eraldavad rohkem aluselisi ühendeid). Siis tuleb kasutada ka aluselist keskkonda eelistavaid taimi. plastribadest peenravaip 33 34 Kivide valik ja paigutus · Eelistage looduslikke ja huvitava välimusega kive! · Kivid peaksid lamama loomulikult horisontaalselt ja ilusama küljega väljapoole. · Kivirühmad ärgu olgu ühesuurused pigem ühes rühmas tihedamalt, teises hõredamalt! · Mõned kivid võivad jääda üksikuks (ilusamad)! · Üldiselt olgu kivid pigem suuremad kui väiksemad!
kiiremini- siis alustavad juured varem tegevust ja kasvuperiood pikeneb. Sügisel võib ülearune niiskus isegi kahju tuua- takistada võrsete valmimist ja põhjustada marjade lõhenemist. Niiskema ja raskema mulla puhul on põhjapiirkondades viinapuud istutatud peenardele, mis ääristatakse tagurpidi mulda torgatud tumedate pudelitega. Need koguvad päikesekiirgust ja parandavad mulla soojusolusid. Samal eesmärgil kasutatakse ka maapinna multsimist tumedate kangastega (kile, peenravaip) või kividega. Viinapuud võib istutada üsna seina äärde, 10-20cm seinast. Tuleb ainult jälgida, et taim ei jääks räästatilgete alla. Taimede vahe võiks olla 1-1,5m. Mitmerealises istandikus võiks reavaheks jääda 2-2,5m. Hea on istutada viinapuud kevadel sooja mulda, seda juhul, kui tegu on lehtedega nõuistikuga. Avamaal on selleks õige aeg pärast öökülmade möödumist, seega juunis. Kütteta kasvuhoonesse saab istutada kuu aega varem, mais. Hooldatud aiamulda
sama olulist rolli, nagu veri inimkehas, vabalt liikuda. Turba ja pinnase eraldamiseks võime augu enne turbaga täitmist kilega, savitaignaga või peenravaibaga vooderdada. Kui isoleeriv kiht on täiesti vettpidav, siis ei pääse ümbritsevas pinnases olev vesi auku turvast neutraliseerima. Paraku ei pääse vihmavesi ka august välja ja juurte ümber tekib liigvee tõttu vältimatult anaeroobne keskkond, mis taime hukutab. Peenravaip küll takistab veevahetust pinnase ja turba vahel, kuid ei lõpeta seda täielikult. Turvas neutraliseerub aeglasemalt kui vooderdamata augu korral. Oht, et augus olev turvas on rododele sobivast märjem, jääb ka peenravaibaga vooderdades alles. Augukaevamise meetod võiks anda rahuldava tulemuse, kui plaanitsetav turvastaimla hakkab asetsema loodusliku astangu servas või künka tipus. Sellisel juhul eeldame, et pinnases olev vesi valgub allapoole ega püüa tungida augus olevasse turbasse
sinna koguneb kevadel lumesulamisvesi. Kui sügiskünd ei olnud kvaliteetne, tuleb muld kevadel enne kultiveerimist tasandada raskema lattlibistiga. Multšide kasutamine Kasutatakse erinevaid materjale. Levinumad on kile, koorepuru ja saepuru, nende valik sõltub mullast. Raskema lõimisega mullal põhjustab kilemultš mustikataime juurtel õhupuuduse. Multšide laotamise ajad on erinevad. Kileviljelusel tehakse kulutused multšile (kile, peenravaip, kattekangas jne) enne istandiku rajamist, orgaaniliste multšide puhul jaotuvad need järgnevatele aastatele, kuid kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Turvas, koorepuru jne laotatakse pärast taimede istutamist. Saepurule on taimede niiskuse ja õhustatuse paremaks tagamiseks soovitatav lisada hakkpuitu. Edukaks mustikakasvatuseks on multš vajalik järgmistel põhjustel: Hoiab pinnase niiskust. Takistab umbrohuseemnete idanemist.
peenestatud graniitkillustik erinevad geotekstiilid või matid koos männikoor geotekstiilid mineraalsete materjalidega põhumatid kergkruus ehk maasikakile geotekstiilid või matid koos keramsiit orgaaniliste materjalidega kookosmatid dekoratiivkivid peenravaip rohu- ja klaasgraanulid põhuhekslid seenekasvatuse kruus jääksubstraat turvas ja liiv turbagraanulid paber merekarbid puiduhake, sh tellisepuru toonitud hake kompostide dekoratiivkivid sõelumisjäägid, kompost kakaoubade koored 90
3. aedmaasika kasvatustehnoloogiad Maasikas vajab avarat, päikesepaistelist kasvukohta. Viljelemiseks sobivad kõige paremini toitaineterikkad, keskmise raskusega, nõrgalt happelised või neutraalsed liivsavi- või saviliivmullad (pH 5,56,0). Happelist mulda tuleks lubjata. Maasikaistandiku iga võiks meie oludes olla 4-5 aastat. Lõuna-Eestis tuleks viljeleda rohkem varaseid ja Põhja-Eestis hiliseid sorte. Lihtsam, kuid kulukam on katta peenar musta maasikakile või peenravaibaga. Peenravaip on küll kallim, kuid laseb see-eest läbi vett ja õhku, samuti on takistatud tütartaimede juurdumine, mis oluliselt lihtsustab maasikapeenra korrashoidu. Kilemults kiirendab kevadel taimede arengut ja soodustab varajasema saagi saamist. Taasviljuvad maasikasordid õitsevad suvel kaks korda ja annavad marju pidevalt kuni tugevamate öökülmadeni. III 1)Avatud ja suletud veesüsteemi eelised ja puudused: Avatud veesüsteemi eelised: 1)süsteemi rajamine ei ole kulukas,
annaabi.ee 
