Küsimus 1 Millised väited liimpuidu puhul on õiged? Vali üks või enam: a. koosneb kolmest kihist b. kõrged tugevusnäitajad c. nad on raskemad kui betoon d. suur tulekindlus Küsimus 2 Millise vaiguga liimitakse kokku vahvelplaati? Vali üks või enam: a. karbamiid-formaldehüüd b. fenool-formaldehüüd c. melamiin-formaldehüüd Küsimus 3 Väljatulek puitplaatide tootmisel on kõrgem kui saetööstuses, sest... Vali üks või enam: a. ei kasutata peenpuitu ja puidujäätmeid b. kasutatakse peenpuitu ja puidujäätmeid Küsimus 4 Mitu ettevõtet toodab Eestis MDF plaate? Vali üks või enam: a. 0 b. 1 c. 2 d. 3 Küsimus 5 Millistega vaikudega liimitakse vineeri? Vali üks või enam: a. karbamiid-formaldehüüd b. fenool-formaldehüüd c. melamiin-formaldehüüd Küsimus 6 Milline on formaldehüüdi norm puitlaastplaatides? Vali üks või enam: a. 8 mg / 100 g kuiva PLP kohta b. 120 mg / 100 g kuiva PLP kohta c. 8 mg / 100 g PLP kohta d
kõlbulik kasutamiseks ehituskonstruktsioonides välistingimustes, kuid kuivades ruumides on ta küllalt stabiilne. Seetõttu ongi MDF –plaadi peamiseks tarbijaks mööblitööstus. Ehitustööstuses sobib ta sisseehitatud mööbli valmistamiseks ning oma odavama hinna tõttu sobib kompenseerima kas liimplaati, puitlaastplaati või vineeri. MDF-plaadi tugevaks küljeks ongi hea töödeldavuse kõrval tema odavus, mis tuleneb sellest, et tema tootmiseks on võimalik kasutada okaspuu ja lehtpuu peenpuitu. MDF-plaatide tootmine on oluliselt lisandunud eelkõige mitmetes euroopa riikides ning tootmismahtude kasv jätkub. Aasiamaades kasutatakse toorainena ka muid kiulisi materjale, nagu näiteks suhkruroog ja puuvillavarred. Kuivmeetodil (termomehhaaniliselt) toodetud kiudplaat. Sile, homogeenne ning massiivpuitu meenutav plaat. Lõiketöötlemine annab suurepraseid tulemusi. Võimalik toota profileerituna või freesida, samuti pealistada või värvida
ehituskonstruktsioonides välistingimustes, kuid kuivades ruumides on ta küllalt stabiilne. Seetõttu ongi MDF plaadi peamiseks tarbijaks mööblitööstus. Ehitustööstuses sobib ta sisseehitatud mööbli valmistamiseks ning oma odavama hinna tõttu sobib kompenseerima kas liimplaati, puitlaastplaati või vineeri. MDF-plaadi tugevaks küljeks ongi hea töödeldavuse kõrval tema odavus, mis tuleneb sellest, et tema tootmiseks on võimalik kasutada okaspuu ja lehtpuu peenpuitu. MDF-plaatide tootmine on oluliselt lisandunud eelkõige mitmetes euroopa riikides ning tootmismahtude kasv jätkub. Aasiamaades kasutataks e toorainena ka muid kiulisi materjale, nagu näiteks suhkruroog ja puuvillavarred. Samasse tooteperekonda kuulub ka HDF (High Density Fiber Board). Mineraal-puitplaatide hulka kuuluvad tsement- ning kipsplaadid. Tsement või kips on neis plaatides sideaine rollis, asendades liimi, kuid liimiga võrreldes kulub nii kipsi kui
ehituskonstruktsioonides välistingimustes, kuid kuivades ruumides on ta küllalt stabiilne. Seetõttu ongi MDF –plaadi peamiseks tarbijaks mööblitööstus. Ehitustööstuses sobib ta sisseehitatud mööbli valmistamiseks ning oma odavama hinna tõttu sobib kompenseerima kas liimplaati, puitlaastplaati või vineeri. MDF-plaadi tugevaks küljeks ongi hea töödeldavuse kõrval tema odavus, mis tuleneb sellest, et tema tootmiseks on võimalik kasutada okaspuu ja lehtpuu peenpuitu. MDF-plaatide tootmine on oluliselt lisandunud eelkõige mitmetes euroopa riikides ning tootmismahtude kasv jätkub. Aasiamaades kasutataks e toorainena ka muid kiulisi materjale, nagu näiteks suhkruroog ja puuvillavarred. Samasse tooteperekonda kuulub ka HDF (High Density Fiber Board). Mineraal-puitplaatide hulka kuuluvad tsement- ning kipsplaadid. Tsement või kips on neis plaatides sideaine rollis, asendades liimi, kuid liimiga võrreldes kulub nii kipsi kui
raiejäätmete energeetilist potentsiaali uuritud Soomes. Joonisel (vt Joonis 3 .22) esitatud andmetest nähtub, et ladvad, oksad, kännud ja juured moodustavad puu biomassist väga olulise osa. Traditsioonilise küttepuidu kasutamine energeetilisel otstarbel on hakanud vähenema. Sellel on mitu põhjust tselluloosi- ja saetööstuse poolt kasutatava puidu minimaalne diameeter on vähenenud, sama toorainet on hakanud kasutama plaadi- ja söetööstused, tekkinud on mitmesuguseid muid peenpuitu väärindavaid puidutöötlejaid. Seetõttu energeetikas tuleb järjest rohkem hakata otsima alternatiivseid võimalusi, neist perspektiivseimaks on raiejäätmete kasutamine. Võimalus puitu kütteks varuda tekib juba valgustusraiel, kuid veelgi suuremates kogustes saab seda teha harvendus- ja uuendusraiel. Nii näiteks andmed Lõuna- Soome metsade kohta näitavad (vt Tabel 3 .5), et kogu raieringi jooksul võib koguda raiejäätmeid 155 310 m3/ha.