Vanus (a) 1,00 0,00 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 1 Vanus (a) Mahuküpsuse leidmine keskmine juurdekasv Jooksev juurdekasv Hinnaküpsus sortimendid(sortimente hs h24 palk peenpalk 1,78 1,78 0 0 3,53 5,27 0,35 20 0 0 4,58 6,68 0,53 22 0 0 4,97 6,13 0,72 22 0 0,09
Ülesanne 5. II osa Puistu tagavara määramine mudelpuude meetodil Ülesande esimese osa eesmärk On arvutada mudelpuude mõõtmisel saadud andmete põhjal kogu puistust saadavate puidusortide mahud. Algandmed Metsaeraldise kõikide puude rinnaspindalade summa (G) on 28 m2 Mudelpuude mõõtmisandmed Mudelpuu nr d h g Mudelpuu sortimentide mahud (m3) palk peenpalk paberipuit küttepuit jäätmed kokku 1 19 22 0,028 0,24 0,03 0,01 0,07 0,35 2 25 22 0,049 0,22 0,19 0,03 0,01 0,10 0,55 3 26 25 0,053 0,33 0,12 0,03 0,00 0,11 0,59 4 25 23 0,049 0,22 0,16 0,02 0,00 0,09 0,49
100 C), läheb energiat, protsess on kiire 3. ELEKTRILINE kõige kiirem (10 12 h), puit kuivab ühtlaselt PUIDUST EHITUSMATERJALID 1. ÜMARMATERJAL klaasitakse, puhastatakse koorest ja tükeldatakse ristsuunas. Saadakse: LAASTUPAKK d=140 mm, pikkus 0,5 0,7 m VINEERIPAKK, kasepuidust, d= ~200 mm, pikkus 1,2 m ÜMARPALK, d= 140 mm, pikkus 4,7 m PEENPALK, d=80140 mm, pikkus 4,7 m ÜMARLATT, d=30 80 mm, pikkus 4,7 m 2. SAEMATERJALID saetakse pikisuunas 1) Servatud palk , d=140 (180) mm 2) Poolpakk, vähekasutusel 3) Laag, põrandalaua alla 4) Pruss, saetud kõigist neljast küljest, kandekonstruktsioonides kasut., suur kandevõime NB! PUITPRUSS kui saab kandekonstruktsiooniks, siis muutub nimi.
Kogus kasvavas puus suurem suvel. b)tärklis- säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel läheb kogu tärklis puu kasvuks c)rasvad- esinevad põhiliselt seemnetes (va sarapuu, pärna puit- eriti oksad) d)suhkrud- nt kevadine magus mahlajooks. 2. Ümar metsamaterjal olenevalt väliskujust ja töötlemisest jaguneb ümarmetsaks ja saematerjaliks. Ümar metsamaterjali läbimõõt võetakse peenemast otsast. Päris peen palk algab juba läbimõõdust 8-10 cm. Peenpalk on 14 cm ja enam. Jämepalk 26 cm ja enam (latiks loetakse 3-7 cm läbimõõduga). Palgi pikkus on 4 m ja enam, alla 4 m nim pakkudeks, lühikesi tüvelõikeid nottideks (nt vineeri-, tikutööstuses). Ümarmetsamaterjalil eristatakse veel tüüka, kesk ja ladva osa. Latva mei ei kasutata. Kasutusalast tulenevalt jagatakse veel tarbepuit (mõõdetakse tihumeetrites) ja küttepuit (mõõdetakse ruumimeetrites).
a., männikud 32% ja tagavarast 33%; kuusepuistud 17 ja 19%; kaasikud 31 ja 26%; hall lepp 9 ja 8,0%. Metsa üldine tagavara on 448,7 milj. m3, mille aastane juurdekasv on 5,8 m3/ha/a (METS 2004). Raiemahud milj. m3-s olid 1986-90.a. - 3,2; 91.a.-3,0; 92.a. - 2,1; 93.a. - 2,4; 94.a. - 3,9 ; 95.a. - 3,8 (sellest riigimetsas 2,8), 96.a. - 4,0 (riigimetsast 2,7). 2003.a. raiuti 13 miljon.m3. Arengukava aastani 2010: Uuendus- ja harvendusraiete sortimentatsioon (tuh m3) Puuliik Palk Peenpalk Paberipuu Küte Jäätmed Kokku Mänd 867 388 395 119 336 2104 Kuusk 1171 470 647 419 489 3196 Kask 411 330 921 409 520 2591 Haab 203 85 642 594 321 1844
omadustega puud likvideeritakse raie käigus). Harvendusraie esimestel etappidel võib ja saab veel muuta puistu liigilist koosseisu(kui see on VR käigus jäänud lõpuni tegemata) Lisaks võimaldab harvendusraie saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus oleks nagunii välja langenud. Harvendusraide käigus raiume mitmesuguseid sortimente; küttepuud, tehnoloogiline puit, paberipuu, vineeripakk, peenpalk, palk jne. On väga oluline harvendusraiet alustades teada, milline on puiduturu momendisituatsioon ja milliseid sortimente turg vajab, ning milline on hinnasuhe ühe või teise sortimendi ja selle ülestöötamise töömahukuse vahel. Rõhutan veelkord - puidu saamine pole HR-s eesmärk omaette, tegevus peab olema suunatud tulevikupuistu kujundamisele! Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on: * iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi),
annaabi.ee 
