Suitsetamise liigid Aktiivne suitsetamine - kui inimene ise omast vabast tahtest tarvitab tubakatooteid. Passiivne suitsetamine - kui mittesuitsetav inimene kellegi teise tubaka tarvitamise tõttu viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, mis eralduvad nii mööblilt, teistelt pehmetelt pindadelt kui ka põrandalt. Passiivse suitsetamise oht kaasneb ka teiste suitsetavate tubakatoodete ja nendele sarnaselt kasutavate toodete tarvitamisega, nagu vesipiip või e-sigaret. Tubakasuitsu koostis Nikotiin - Looduses leidub nikotiini teadaolevalt rohkesti üksnes tubakataimes. Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid
Liiva jämeterad 0,6 kuni 2 Liivaterad Liiva keskterad 0,2 kuni 0,6 Liiva peenterad 0,06 kuni 0,2 Mölli jämeosakesed 0,02 kuni 0,06 Mölliosakesed Mölli keskosakesed 0,006 kuni 0,02 Mölli peenosakesed 0,002 kuni 0,006 Saueosakesed <0,002 Tabel 2.2 Peamiste savimineraalide mõõtmed. Mineraal Osakese paksus Osakese küljepikkuse ja Eripind (m2/g) µm paksuse suhe Kaoliniit 0,05-0,2 10-20 10-30 Illiit 0,02-0,2 20-30 50-100
o Sellest omakorda moodustab süsinikdioksiid 90% o Ülejäänud 0,002% sisaldab veel loomulikke koostisaineid (väärisgaasid ja vesinik) o Kõik saasteained mahuvad järelejäänud kümnetuhandiku sisse 2 Saasteained 2.1 Õhusaaste päritolu Looduslikud saasteallikad: o Vulkaanid (vääveldioksiid, osakesed); o Erosioon (tahked osakesed); o Sood, loomastik (metaan); o Metsatulekahjud (süsinikoksiid, peenosakesed, lenduvad orgaanilised ühendid PAH); o Pinnas (radoon); o Taimestik (lenduvad orgaanilised ühendid). Antropogeensed põlemisprotsessidega seotud saasteallikad: o Põletusseadmed (SO2, NOx, PM); o Sisepõlemismootorid (NOx, PM); o Ahjud ja küttekolded, söe/puidu põletamine (SO2, NOx, PM); o Metsatulekahjud (NOx, PM, lenduvad orgaanilised ühendid, PAH); o Prügi põletamine (metallid, dioksiinid, PAH); o Biomassi põletamine (NOx, PM).
Liivaterad Liiva jämeterad JLi 0,6 … 2 Liiva keskterad KLi 0,2 … 0,6 Liiva peenterad PLi 0,06 … 0,2 Mölliosakesed Mölli jämeosakesed JMö 0,02 … 0,06 Mölli keskosakesed KMö 0,006 … 0,02 Mölli peenosakesed PMö 0,002 … 0,006 Saueosakesed S alla 0,002 Kasvupinnases sisalduvate erinevate fraktsioonide osatähtsust, väljendatuna kaaluprotsentides, näitab sõelkõver (joonis 1). Sõelkõver annab informatsiooni mingi konkreetse kasvupinnase sobivuse kohta erinevate haljastusobjektide rajamiseks. Järsult tõusev kõver tähendab, et pinnas koosneb
Liivaterad Liiva keskterad 0,2 kuni 0,6 Liiva peenterad 0,06 kuni 0,2 Mölli jämeosakesed 0,02 kuni 0,06 Mölliosakesed Mölli keskosakesed 0,006 kuni 0,02 Mölli peenosakesed 0,002 kuni 0,006 Saueosakesed <0,002 Kuna saueosakesed on plaatjad vi nõeljad, siis on tegemist mingi ekvivalentse mõõduga, mitte konkreetse pikkuse, laiuse vi paksusega. Kruusa-, liiva- ja tolmuterade kuju võib iseloomustada kui kompaktset. Nende kõik kolm mõõdet - laius, pikkus ja paksus - on ühes suurusjärgus
annaabi.ee 
