Seedetraktihäired https://www.youtube.com/watch?v=ZiUFWjV7rTE ÕENDUSPROBLEEMID Enesehoolduse difitsiit Ebapiisavad teadmised Veresuhkru normi piires hoidmine Infektsiooni tekke oht. Õendusdiagnoos 1 Ebatõhus tervisehooldus Definitsioon Suutmatus terviseprobleeme tuvastada, nendega toime tulla ja/või abi otsida selleks, et tervist säilitada. Õendusdiagnoos 1 Seonduvad tegurid: Tunnetushäire Peenmotoorse võimekuse langus Üldmotoorse võimekuse langus Tajuhäire Isiklik ebatõhus toimetulek Eesmärgid Lähieesmärgid: Patsient on teadlik vajadused põhiteadmisest tervislikust eluviisist ja on valmis võtta vastutust selle jälgimise eest Regulaarne enesehooldus Kaugeesmärgid: Patsient jälgib korrapäraselt arstiga määratud ravireziimi ja veresuhkrutase on kontrolli all Järgib tervisliku eluviisi soovitusi
Õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama. Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha – rindkere, käsi, jalgu ning pead ja kaela. Motoorne areng toimub järk-järgult ning kahes suunas: tsefalokaudaalselt ning proksimodistaalselt. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi. Nii nagu motoorne areng, nii toimub ka peenmotoorse tegevuse areng järk-järgult. Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone. 1859 – Darwini evolutsiooniteooria. Hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi tööd, mis omakorda gonaadi (sugunääre, mis toodab suguhormoone)tööd ning õigel ajal (millest see aeg oleneb ei ole veel kindlaks tehtud) hakkab
Refleksid asenduvad teadvustatud liigutuste, käitumise ja kontrollimisega. Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha rindkere, käsi ja jalgu ning pead ja kaela. Motoorne areng kulgeb järkjärgult ning ülevalt alla ehk peast jalgade poole. Arengukiirus on lastel erinev. Nt mõned ei hakkagi roomama, vaid kohe kõndima. Premotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas lapase oskus kasutada oma kätt ja sõrmi areneb. Nii nagu motoorne areng, nii toimub ka peenmotoorse tegevuse areng järkjärgult. Saades alguse lapse oskusest käes hoida suuri mänguasju. Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (nt kuidas roomata üle takistuse, kuidas leida ese rätiku alt). Vaata arengutabelit! Kiindumus VT ETOLOOGIA! H.Harlow (1958) katse ahvipojaga 18 tundi soe, karvane, pehme asendusemaga / 2 tundi terasest ,,külma" asendusemaga)
Ta õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama. Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha- rindkere käsi ja jalgu ning pead ja kaela. Motoorne areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülevalt alla ehk peast jalgade poole. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi. Nii nagu motoorne areng, nii toimub ka peenmotoorse tegevuse areng järkjärgult. Saades alguse lapse oskusest käes hoida suuri mänguasju, kuni selleni, et laps oskab pöidla ja nimetissõrme vahele võtta pisikesi terasid. Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (nt. kuidas toomata üle takistuse, kuidas leida ese rätiku alt).
annaabi.ee 
