Kuigi igas tööstusettevõttes oli kvaliteedikontrolli allüksus (TKO) olid kvaliteediga lood naljast kaugel. Uue auto õnnelik omanik (kes oli tutvuste kaudu saanud autoostuloa ja selle õnnelikult realiseerinud) pidi kogu auto üksipulgi üle kontrollima, kuna tavaliselt olid pooled mutrid korralikult kinnitamata. Ja nii oli peaaegu kõikide tööstuskaupadega. Viletsast kvaliteedist hoolimata olid asjad oma põhiolemuselt tugeva konstruktsiooniga ja pikaealised (kui välja arvata peenmehhaanika ja elektroonikatooted) ja vägagi defitsiitsed, mistõttu kellelgi ei tulnud pähegi kuhugi kaevata, või asi poodi tagasi viia (seal ei olnud lihtsalt sama kaupa, et oleks saanud vahetanud ümber Tollased inimesed olid suured remondispetsid, kes oskasid kõiki tööstuskaupu kodus parandada ja neid sel moel lõpuni ekspluateerida. Siiski kehtis tööstuskaupadele paari kuune garantii, mille jooksul kaup ümber vahetati, aga see aeg läks tavaliselt
Masinaelement võib olla sõlm ehk detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide jne). Joonisel 5 kujutatud poltliide kinnitab detailid liikumatult ja lahtivõetavalt. Masinaelementide liigid on: Üldmasinaelemendid – kasutatakse samadel eesmärkidel erinevate otstarvetega masinates (liited, ajamite komponendid jms). Erimasinaelemendid – kasutatakse vaid teatud spetsiifilistes masinates (mootori väntvõll, nukkvõll, kolvid, kepsud, turbiini labad, kraana konks, peenmehhaanika detailid jne). Masinad, aparaadid ja seadmed sisaldavad tavaliselt nii üld- kui ka erimasinaelemente. Liited Detailidevahelisi ühendusi nimetatakse liiteiks. Need jagunevad lahtivõetavuse järgi lahtivõetavaiks ja mittelahtivõetavaiks e. kinnisliiteiks. Liikuvuse järgi saab eristada liugjuhikuid, mutriga keermesspindleid, kardaanvõlli liugurit, liigendkahvlit. Liited
Tallinna Tehnikaülikool Mehhaanikateaduskond Masinaelementide ja peenmehhaanika õppetool Plokiratas Kodutöö Juhendaja: Emer. Prof. M. Ajaots Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus...........
kärpimise ja lõhkumise eesmärgiks oli algul Nõukogude tsooni, edaspidise SDV majanduse üha tihedam sidumine NSV Liidu majandusega. SDV territoorium oli suhteliselt toorainevaene, seal arenenud tööstus oli varem tarninud toorme Saksamaa läänepiirkondades. Nüüd orienteerus see ümber Idabloki toorainele. 1950. aastal oli VMN-is SDV tööstuslikult kõige arenenum riik. Ta spetsialiseerus aparaatide ja vagunite valmistamisele, keemiatööstuse, peenmehhaanika ja optika arendamisele. Nendes valdkondades säilitas SDV kohati Lääne töösturiikide taseme. Oma toodangut pidi SDV aga müüma NSV Liidule ja teistele VMN-i maadele maailmaturu tasemest odavamate hindadega. Seegi oli üks põhjus, miks SDV majanduse arengutase jäi madalamaks SLV omast. Rääkimata muidugi sellest, et tema suhtes oleks rakendatud mingit Marshalli plaani laadilist abistamisprogrammi. 17. juuni 1953. Kurss sotsalistliku ühiskonna rajamisele tõotas uusi raskusi.
evõttes oli kvaliteedikontrolli allüksus (TKO) olid kvaliteediga lood naljast kaugel. Uue auto õnnelik omanik (kes oli tutvuste kaudu saanud autoostuloa ja selle õnnelikult realiseerinud) pidi kogu auto üksipulgi üle kontrollima, kuna tavaliselt olid pooled mutrid korralikult kinnitamata. Ja nii oli peaaegu kõikide tööstuskaupadega. Viletsast kvaliteedist hoolimata olid asjad oma põhiolemuselt tugeva konstruktsiooniga ja pikaealised (kui välja arvata peenmehhaanika ja elektroonikatooted) ja vägagi defitsiitsed, mistõttu kellelgi ei tulnud pähegi kuhugi kaevata, või asi poodi tagasi viia (seal ei olnud lihtsalt sama kaupa, et oleks saanud vahetanud ümber Tollased inimesed olid suured remondispetsid, kes oskasid kõiki tööstuskaupu kodus parandada ja neid sel moel lõpuni ekspluateerida. Siiski kehtis tööstuskaupadele paari kuune garantii, mille jooksul kaup ümber vahetati, aga see aeg läks tavaliselt probleemitult, ja et
• Hajutatud valgus – silm ei väsi Vajalikud valgustatuse piirväärtused töökohal (EVS –EN 12464 – 1 : 2003) • 5000 lx - Suuõõne uuringud - nn visuaalsed uuringud stomatoloogias • 1500 lx- Elektroonikatööd, katsetustööd, häälestamin, Tikkimine, kunstnõelumine, Kellasepatööd • 2000 lx (3000 –1500 lx )- büroo ja ametiruumid – arvestus, trükitööd, disain, joonestus • Tööstus - ülipeen täppistöö (konstruktor,disain, joonestus, peenmehhaanika)• Haiglas visuaalsed uuringud• Kaubanduses kassapidaja, arvutiliin, väljapaneku riiulid • 200 lx (300 – 150 lx) - Tööstus – värvimine, valukoda, elektriruum• Haigla – valveruumid, teraapia, ravimite ruumid, ladu, riietusruum, kipsiruum, sidumisruum• Hotell-võõrastemaja – ametiruumid, restoran, olmeruumid• Kaubandus – koridor, olmeruumid (tualett, pesuruum) Nutitelefonid? Mõju töötaja tervisele?
Foto pärineb Valev Lebrehti fotokogust. Ta lõpetas 67. lennu 1987. aastal. Keskkooli lõpetas ta samasuguste hinnetega nagu põhikooligi. Hoolsus ja käitumine olid head. Peale keskkooli lõpetamist oli kaks valikut: minna sõjaväkke või kuhugi edasi õppima. Muidugi ei tahetud kohe sõjaväkke minna, vaid viivitada niikaua kui oli võimalik. Sellepärast otsustas Valev minna edasi õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti (TPI). Seal ta valis endale peenmehhaanika eriala. Seda kooli minu isa ei lõpetanud, kuna ta ei viitsinud eriti õppida. Hiljem ta kahetses seda, sest kõik tema sõbrad, kes läksid kohe pärast keskkooli sõjaväkke said ühe aasta varem ära, kuna neil sai aeg täis. 22 1988. aasta kevadel läks Valev sõjaväkke. Enne sõjaväkke minekut pidi esmalt minema sõjakomissariaati, seal viidi läbi tervislik kontroll. Seal otsustati füüsiliste omaduste järgi,
annaabi.ee 
