Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Arterid: Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad, paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis: arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste ümber. Kapillaarid: Ühendavaid artereid veenidega. Peenikeses õhukeseseinalised veresoomed. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaad ja jääkained rakkudest verre. Veri: Kude, mis koosneb vereplasmast, puna-ja valgeverelivledest ning vereliisakutest. Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid: Transpordivad hapnikku. Tekivad luuüdis, eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas, ainsad tuumata rakud inimese kehas.
M P⋅ V⋅ M mass := R⋅ T mass = 0.099 kg Vastus: Gaasi mass on 0,099 kg Ülesanne 10. Rõhtsas torus, mille diameeter on 5 cm, voolab vesi hüdrostaatilisel rõhul 2 atm kiirusega 20 cm/s. Kui suur on hüdrostaatiline rõhk toru peenikeses osas, mille diameeter on 2 cm? gm cm d 1 := 5cm ρ := 1 P1 := 2atm v1 := 20 d 2 := 2cm 3 s cm Leiame vee kiiruse toru peenikeses osas: S1 ⋅ v1 = S2 ⋅ v2 2 2
V 0,068 m3 l= = =216,42 m S 3,142 ∙10−4 m2 l 216,42m 216,42m v= = = =0,12 m/s t 30 min 1800 s Vastus: gaasi voolukiirus on 0,12 m/s 8 ÜLESANNE 8 Rõhtsas torus, mille diameeter on 5 cm, voolab vesi hüdrostaatilisel rõhul 2·10 -5 Pa kiirusega 20 m/s. Kui suur on hüdrostaatiline rõhk toru peenikeses osas, mille diameeter on 2 cm? d1 = 5 cm=0,05 m ρ= 1000kg/m3 P1= 2·10-5 Pa V1= 20 m/s d2= 2cm=0,02m S 1 ∙ V 1=S2 ∙V 2 S1∙ V 1 V 2= S2 d1 2 S 1=π ∙ 2( ) =1,963∙ 10−3 m2 d2 2 S 2=π ∙ 2( ) =0,314 ∙ 10−3 m2 S 1 ∙ V 1 1,963 ∙ 10−3 ∙ 20 V 2= = =125,0 m/s S2 0,314 ∙ 10−3 ρ ∙V ❑1 ρ ∙V ❑
on keritud peenikesest (0,02-0,05 mm diameetriga) traadist. Pool asub tugeva püsimagneti ja magnetjuhist pool moodustuva magnetahela püsimagnet peenikeses ümmarguses pilus. Helilainest tingitud õhurõhumuutused panevad membraani võnkuma, mis paneb pooli magnetväljas liikuma, mis tekitab elektromotoorjõu, nii
jõviki. Ka tunglateri. Nenäst verejookso vasta oli see, et siuti paremb jalg päältpoolt ketrekonti ja pahemb käsi randmest kõvast kinni, äädikatopid pandi nenä, kui johtos sedä õlemä kääperä. Rukkipeade seest korjati tungelteri. Neid söödi verejooksu korral. Ka tungaltera, rukkipeade seest korjatud, verejooksu vastu. Tungaltera korja rukkipeade seest, kuivata ära, tambi katki peenikeses pulbris ja söö, jääb veri kinni. Rukkipeade seest korjati tungalteri, neid söödi verejooksu korral. Ema käis naistel abiks, ta korjas ikka suvel rukki tungaltera (suur ja must, rukkihaigus muidu). See hõõruti pulbriks ja võeti sisse verejooksu vastu. Tungaltera. Ta on õige mürgine taim ning on apteekes tarvitusel. Tungaltera. Ta on mürgine taim ja arstirohu sedeliga apteekides müüdav. Arstirohuks:
Pilt 4. CD-plaatide kahjustuvus küpsetuskambri eri piirkondades. 16 4.2. Mikrolaineahjudes keelatud olevate ainete käitumine. Katse 1. Metalli käitumine mikrolaineahjus. Katseks asetati küpsetuskambri keskele traadirull. Eesmärk oli vaadelda selle käitumist mikrolainete mõjul. Juba pärast esimesi sekundeid võis täheldada valgus- ning plasmaefekte traadirulli erinevate keerdude vahel. Peenikeses traadis võib metalli temperatuur tõusta väga kõrgeks ning võivad tekkida lokaalsed laengute kogunemised metalli pinnal olevatesse konarustele ning teravatele osadele. Kui tekkinud lokaalne elektriväli ületab gaaslahenduse potentsiaaliläve (õhus ~ 40 kV/cm), siis toimub laengu ülekandumine läbi õhu. Õhu molekulid ioniseeritakse ning tekib nn plasmakanal, mille abil saavad vabad elektronid liikuda kõrgema potentsiaaliga alalt madalamale. Kuna
pindpinevusjõuks. F = l F Pindpinevusjõud 1N - pindpinevustegur 1N/m l pikkus 1m Pindpinevusjõud on võrdeline pinna piirjoone pikkusega. Pindpinevus sõltub vedeliku temperatuurist ja vedelikes olevatest lisanditest. KAPILLAARSUS Kapillaarsus on märgamisest tingitud vedeliku tõusmine või langemine peenikeses torus kapillaaris. Nähtuse põhjustajaks on vedeliku molekulide ja kapillaari vastastikmõju. · Kui kapillaaris on märgav vedelik, tõuseb see vaba pinna suhtes teatud kõrgusele. Märgav vedelik tõuseb kuni raskusjõud tasakaalustab pindpinevusjõu. · Kui kapillaaris on mittemärgav vedelik, langeb vedeliku nivoo kapillaaris allapoole kui anumas. TAHKIS Tahkis ehk tahke aine säilitab kuju ja ruumala. · Osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt
üksikud auru molekulid. (Seda teadmist kasutatakse ära üheaegselt nii veetihedate kui ka veeauru hästi läbilaskvate materjalide loomisel.) 4.Kapillaarjõud NB! ISESESISVALT -Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides. Kapillaarsuse tõttu on vedeliku tase suuremas anumas ja sellega ühendatud peenikeses torus erinev. - nähtused, mis ilmnevad peenikestes torudes ehk kapillaarides või poorsete materjalide poorides. Kapillaarefekt annab vedelikele omaduse voolata kitsas ruumis ilma näiliste välisjõudude (raskusjõud) otsese mõjuta. Efekt ilmneb näiteks värvipintsli harjastel ja saapapaelte märgumisel, samuti poorsetes materjalides nagu betoon või paber. Kapillaarefekt ilmutab end ka eluslooduses, taimsetes ja loomsetes rakkudes, kus on oluline vedeliku rakkudevaheline liikumine
harimiskordade arv, harimisskeemid. n Küllastumata kihis, kus kõik poorid ei ole veega täidetud ja (joonis 4.1), mõjuvad poorides olevale veele jõud: 1) raskusjõud, mis sunnib vett allapoole valguma 2) kapillaarjõud, mis tõstavad poorides olevat vett suurema veesisaldusega kihist väiksema veesisaldusega kihti (pindpinevusest tingitud kapillaarrõhu tõttu on näiteks veetase alt ühendatud peenikeses ja jämedas torus erinev). k ü lla s tu m a ta p in n a s k ü lla s tu n u d p in n a s õhk vesi vesi p in n a s e o s a k e s e d Joonis 4.1. Küllastunud ja küllastumata (niiskuse mõttes) pinnasekihid. Küllastunud kihi ülemist piiri nimetatakse põhjavee vabapinnaks (water table) ning seal on hüdrostaatiline rõhk võrdne õhurõhuga
annaabi.ee 
