Antud näitus on esimene, kus keskendutakse vaid Aacheni teostele. Näitus valmis Aacheni, Praha ja Viini kunstimuuuseumite koostööna. Hans von Aachen töötas oma eluajal õukonna kunstnikuna mitmetes erinevates Euroopa kultuurikeskustes nagu Veneetsia, Rooma, Firenze, München, Praha. Tema loomingus peegeldus just nende õukondade aadlike rafineeritud kunstimaitse. Oma töödes on ta ühendanud Hollandi realismi, Veneetsia värviküllasuse, Firenze peenetundelisuse ja Rooma inimeste ülistamise. Esimene maal, mida ma nägin, jättis mulle veidra mulje nimelt seal oli kujutatud maas lamavaid purjakil mehi ning nende kohal taevast all sadavaid monstrume; imelik, kas pole? Järgmisel maalil oli kujutatud Amori võitu inimkonna üle; maalil domineerisid punased värvid, mida sageli seostatakse armastusega. Siis järgnesid teosed, kus oli kujutatud suures profiilis inimesi.
Tähtsaim teos: ,,Pensees" (,,Mõtted"). Tegu märkmetega, mis esialgu olid paberitükkidel. Võtab Descartes'i mõtted ja paneb religioossesse mõtteskeemi: inimene seisab lõputuste vahel. On lõputult väike ja lõputult suur. Kuna meie mõistus ei suuda haarata lõputut, siis tõeliseks tunnetusvahendiks saab süda. 31.10.2011 2 tunnetusvahendit: Mõistus (aju) Süda Teatud printsiibid saab mõistus tunnetada ainult tagant järgi nt ruum. Südame poolt juhitud vaim on peenetundelisuse vaim. Mõistuse poolt juhitud vaim on geomeetria vaim. Mõlemad peavad koos töötama. Leiab, et inimese mõistuse kõige säravam tegu on võime iseennast piirata. Süda peab langetama kõige olulisema otsuse otsus kas usu kasuks või usu vastu. Tuleb välja omapärase kihlveo seletusega jumala olemasolu kohtu: Küsime: Kas jumal on olemas? Kas on olemas igavene elu? Sellele me ei saa mõistusega vastust anda. Ometi peame sellele vastama, et teaks millist elu elada
Kõigil on see võimalus, aga me arvatavasti ei taha, et kõik seda teeks. Filosoofid (millised on antud filosoofi põhiseisukohad) B.Pascal- visandab pildi inimesest, kes seisab kahe lõputuse vahel (suur ja väike). Mõistus suudab haarata seda, mis on lõplik, ja AINULT süda seda, mis on lõpmatu. Tal on 2 mõtteviisi: 1) mõistusest lähtuv geomeetriavaim- kuidas inimene tajub matemaatikat, definitsioone jne. 2) lõplik ja peenetundelisuse vaim juhitud südamest ja võib tajuda asju lõpmatuses. Olulisema otsuse saab langetada süda (mitte organ), näiteks jumala olemasolu. Süda peab langetama otsuse jumala vastu või mitte pigem uskuda, sest kui polegi olemas, siis sa ei kaota midagi. Miks on oluline Jumala olemasolu uskumine? Defineerib, kuidas oma elu siin elame, kas igaveseks eluks vms või praegu hetkes üritame kõik võtta. Kui otsustab jumala
Inimene on kahe lõputuse (lõputult suur ja lõputult väike) vahel. Maailm, taevaavarus ja mikromaailm. Mõistus suudab haarata ainult lõplikku. Tegelik tunnetusvahend on meie süda. "Me ei tunneta tõde mitte ainult mõistuse vaid ka südamega, viimase printsiipide alusel mõistame ka esimesi" (ainult IQ pole tähtis, EQ ka!). Esmased printsiibid (ruum, aeg, kindlus maailmas) on mõistuse poolt tagantjärele kinnitatavad. Südame poolt juhitud vaim on peenetundelisuse vaim (esprit de finesse). See tuleks siduda geomeetria vaimuga ja mõlemad tunnetusviisid peaksid olema kooskõlas, siis saab õige pildi. Mõistuse säravaim tegu on iseennast piirata. Süda peab langetama otsuse. Teema arendab välja kihlveona. Otsuse, kas Jumal on või ei ole, valib inimene, kui ta panustab Jumalale oma eksistentsi tühisuse, selleks, et võita lõputult. Oma vaimu tõttu on inimene peaaegu ingel, madaluse tõttu peaaegu loom. Inimene on mõtlev pilliroog (un rosaen pensant)
annaabi.ee 
