ja 630 nm juures. Töö käik: Lavboratoorse töö eesmärgiks on karotinoidide eraldamine taimedest ja neeldumisspektri määramine, mille alusel uuritava aine karatinooidset koostist määramine ja analüüsimine, domineeriva karotinooidide määramine ja klorofülli olemaslou kindlakstegemine. Karotinooidide eraldamine taimest materjalist: · Kaalutakse proov(meie juhul 1,55g punast piprat). · Peenestame proovi rivi või noa abil. · Lõplikult peenestame uhmris. Selleks paneme proovi uhmri, lisame liiva ja hõõrutame uhmri nuiga. Seejärel lisame veevaba naatriumsulfaat, et vett siduda. Peab olema moodustanud pubriline mass. · Ekstrahherime(oktaaniga) karotinoidid organilise lahustiga ja filtrime. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs. · Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkusel 350-650 nm. · Võrdluslahusena kasutame ekstrahenti.
Seedeelundkond Toit seeditakse: * Suus * Maos * Peensooles Seedimine algab suus * Toidu seedimine algab suus * Suhu avanevad süljenäärmed * Hammastega peenestame toidu * Toit läbib kiiresti neelu * Sealt edasi söögitorusse Toidu seedimine maos. * Mööda söögitoru läheb toit makku. * Mao seinas on maomahla tootvad näärmed * Maos püsib toit umbes 4 tundi ja liigub seal aeglaselt ringi. Toidu lammutamist väiksemateks osadeks nimetatakse seedimiseks. Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. * Kaksteistsõrmiksooles toimub suur osa seedimisest, sest sinna suubuvad olulised seedenõred
· Skeletilihased toimivad paarina, kui üks tõmbub kokku, siis teine lõtvub. Kokku tõmbuv lihas tõmbab kõõlust, mis tõmbab luud, millele ta kinnitub, põhjustades luu liikumise. Mida rohkem lihasrakke kokku tõmbub, seda suurem on lihaste jõud · Skeletilihased moodustavad ligi 40% täiskasvanu kehamassist, inimesel on umbes 400 skeletilihast, mida jaotatakse pea- (mälumis- ja miimilised lihased, mälumislihaste abil peenestame toitu, miimiliste lihaste abil näitame välja emotsioone), kere- (kaela-, rinna-, kõhu- ja seljalihased) ja jäsemete lihasteks. Kui skeletilihased liiga kaua töötavad, nad väsivad (neis jääb hapnikku väheks ja koguneb piimhape) ja tagajärjeks on lihasevalu · Kuju järgi eristatakse pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Pikim lihas on rätsepalihas, kõige
1445 p L = 1 - * 100(%) = 2220 34,9 % Vastused: · Liiva puistetihedus 0L = 1445 [kg/m3] · Liiva näiv tihedus L = 2220 [kg/m3] · Liiva tühiklikkus p L = 34,9 % TÖÖ NR.2 MATERJALIDE ERIMASSI MÄÄRAMINE 1. Kivimaterjal Töö käik 0 1. Kuivatame proovikeha püsiva kaaluni 105 C juures 2. Peenestame kuivatatud kivitükk pulbriks 3. Sõelume pulber läbi sõela 900 ava/ 4. Kaalume tühja mõõtpudeli 5. Täidame pool pudelit sõelutud pulbriga (kvartsliiv). 6. Kaalume mõõtklaasi uuesti 7. Leiame pulbri massi valemiga G= 8. Valeme pulbrile peale vedelikku, mis ei anna keemilist reaktsiooni kindla mahupiirini (vesi). 9. Kaalume mõõtklaasi uuesti 10. Leiame pudelis oleva vedeliku ruumala valemiga =(212-148)/1 =64 11
=31,62 / 58 = 0,55 mol/dm3 Järeldus: Segus oli 2,2134 gr soola(NaCl) ning sellest sai lahus, mille tihedus on 1,020g/cm3. Soola sisaldavus lahuses on 3,1% ja lahuse molaarsuseks on määratud 0,55M. Töö nr.8 katse 1 Katse 1:suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö vahendid: Keeduklaas, elektripliit, trmomeeter, jahutussegu, uhmer Töö reaktiivid: Distilleeritud vesi, suhkur(sahharoos C12H22O11) Töö kirjeldus: 1. Peenestame suhkurt 2. Pipeteerime keeduklaasi 50 cm3 dest. Vett 3. Asetame keedklaas veega jahutussegusse 4. Paneme kirja temperatuuri, millel vees hakkab jää tekkima 5. Pipeteerime uuesse keeduklaasisse 50cm3 ning lisame 25 g peenestatud suhkurt 6. Uuesti määrame termomeetri näiteid kui suhkru lahus hakkab jäätuma Saadud andmed tvesi =0oC tsahharoosi lahus =-3,5OC msuhkur =25g
annaabi.ee 
