tagant). Igal aastal toodetakse mõned võrukeelsed tele- ja raadiosaated. Aastal 2004 esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel Ýstanbulis ansambel Neiokõsõ võrukeelse lauluga "Tii" ('Tee'). Üldiselt häälduvad võru tähed samuti nagu eesti keeles, v.a. järgmised erandid: q ja y ei ole võru keeles võõrtähed. Täht q märgib kõrisulghäälikut (maq, kaeq, kalaq) ja y kõrget, i-poolset õ-häälikut (sys, nyna, myyk). Võru kirjaviisis märgitakse ka kaashäälikute peenendust. Seda tehakse võru tähestikus leiduva peenendusmärgiga ´, mis käib tähe kohale või järele. Nii saadakse peenendusmärgiga tähed: , , l´, t´, k´, h´ jne. Võru keeles on peenendunud vasted kõigil konsonantidel peale q ja j. http://www.lastekas.ee/index.php?go=detail&id=1025
Konsonandid. Moodustuskoha järgi jagunevad konsonandid vastavalt sellele, missuguses suu osas nende hääldamisel takistus moodustatakse. Moodustuskoha erinevusest on tingitud ka palatalisatsioon ehk peenendus. Palatalisatsioon on nähtus, mille korral konsonant omandab i-lise varjundi, võrreldes palataliseerimata vastega, vrd nt sõnu palk (omastav palga) ja palk (omastav palgi). Eesti keele õigekiri ei kajasta palatalisatsiooni. Foneetilises ja fonoloogilises kirjas tähistab peenendust püstkriips tähe kohal või kõrval: n´, l´. Palataliseeritud vasted on eesti keeles neljal konsonandil: l´, n´, s´, t´. See, et tegemist on foneemidega, mitte ühe ja sama foneemi erinevate, naabrusest või kõneleja isikupärast tingitud häälikuvariantidega, selgub, kui võrdleme sõnapaare nagu tall (omastav talle) ja tall (omastav talli), on ja onn, küsisõna kas ja nimisõna kass, kott (omastav kota) ja kott (omastav koti). Märkus
vanapärases kirjaviisis nimede kirjutamiseks. Tähte c pruugitakse mõnevõrra ka luules ja ilukirjanduses. Tähte f kasutatakse ainult võõrsõnades. Üldiselt häälduvad võru tähed samuti nagu eesti keeles, v.a. järgmised erandid: q ja y ei ole võru keeles võõrtähed. Täht q märgib kõrisulghäälikut (maq, kaeq, kalaq) ja y kõrget, i- poolset õ-häälikut (sys, nyna, myyk). Võru kirjaviisis märgitakse ka kaashäälikute peenendust. Seda tehakse võru tähestikus leiduva peenendusmärgiga ´, mis käib tähe kohale või järele. Nii saadakse peenendusmärgiga tähed: , , l´, t´, k´, h´ jne. Võru keeles on peenendunud vasted kõigil konsonantidel peale q ja j. Tulevikunägemus võru keelest. Hetkel tundub, et võru keel on jätkusuutlik ning ei sure veel niipea välja. Sellele aitab kaasa Võru linnas tegutsev riiklik teadus- ja arendusasutus Võru Instituut, alates aastast 1995, mis tegeleb võru
saaks ka tekstina hõlpsasti jälgida. Eesti kirjakeele ortograafiast tuntud vahenditele on tulnud lisada järgmised märgid: ` graavis tähistab kolmandat väldet vastava sõna(osa) ees (`valge, `käised, `silku, `aeti, `ümber`ringi, üle`aidne), v.a ühesilbilised sõnad, mis jäävad märgita. Sulghäälikute välteid märgitakse nagu kirjakeeleski (nt vakk : vaka : vakka). ´ akuut märgib kaashäälikute peenendust (palatalisatsiooni) tähe kohal või kõrval (nt sal, tah· `tahtis'). i ülilühike i konsonandi ees märgib eespoolset peenendust (eespalatalisatsiooni) (nt naikka `nakkisid, puupulki, varnu'). ä ja e vahepealne häälik saarte murdes (nt pl `peal', `kima `käima'). ng-ühendi nõrgaastmelisele vormile vastav häälik saarte murdes (nt löad `lõngad', kiad `kingad'). æ kõrisulghäälik Võru murdes sõna lõpul (mitmuse nimetavas pääæ `pead', dainfinitiivis
seda mitte neenetsite, vaid venelaste arvelt. See mõjub pärssivalt neenetsi kultuurile ning keelele. (Neenetsid, 1995) 1.3 Neenetsi keel Neenetsi keele kõnelejaid on üle 31 tuhande. Neenetsi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Neenetsi keelel on kaks peamurret: metsaneenetsi (kõneleb tuhatkond) ja ülejäänud kasutavad tundraneenetsi keelt. Täishäälikuid on neenetsi keeles ainul 7, kaashäälikuid 18, lisaks 14 peenendust (vt. tabel 1) Neenetsikeel on tõsiselt ohustatud ja neenetseid kelle emakeel on neenetsikeel jääb aina vähemaks (vt tabel 2) . Neenetsite tähestik algselt põhines ladina tähestikul. 1883 aastal muudeti see kirillitsa põhiseks. (Taagepera, 1999, lk 392-393; Neenetsid, 2018) Tabel 1. Põhisõnad neenetsi keeles (peenendusmärgid märgitud ülakoma abil) (Korhonen ja Kulonen, 1991) 4
kirjelduse ja madala taseme kirjelduse vahel ( näiteks seos kollaboratsiooni üldvaate ning sama kollaboratsiooni detailse diagrammi vahel). Peenendusseost saab kasutada ka sama asja erinevate realisatsioonide (näiteks lihtsa realisatsiooni ehk prototüübi ning keerukama kuid effektiivsema realisatsiooni) modelleerimiseks. Peenendusseost näidatakse katkendjoonega ja kolmnurgaga (üldistuse sümbol) kahe mudelielemendi vahel. Peenendust kasutatakse mudeli(te) kooskõlastamiseks. Suurtes projektides peavad kõik koostatavad mudelid olema kooskõlastatud. Mudeleid kooskõlastatakse selleks,et: Näidata, kuidas erineva abstraktsioonitasemega mudelid on omavahel seotud. Näidata, kuidas erinevate arendusfaaside (vajaduste spetsifitseerimine, analüüs, disain, realiseerimine,..) mudelid on seotud. Toetada konfiguratsiooni juhtimist Toetada jälgitavust (traceability) mudeli(te)s.
annaabi.ee 
