surutud Kanamatsi raba (690 ha). Kaasikjärve ja Männikjärve raba on nime saanud järvede järgi nende servas. Väljakiilduvast põhjaveest mõjutatud Rummallika raba ning Punaraba on väiksemad ning nooremad. Siin ei leidu maalilisi laugastikke. Siinsed rabad on kumerad nagu leivapätsid. Järsku rabarinnakut saab hästi vaadelda Kaasikjärve rabal vastu Endla järve ja Männikjärve raba lääneservas. Iseloomulik on pikkadeks peenardeks ühinenud mätaste ning älveste ja laugaste korrapärane paigutus ümber rabakeskme. Raba taimekooslused on mosaiiksed: mätastel ja peenardel kasvavad mõnemeetrised männid koos kitsalehiste puhmastaimedega kanarbiku, kukemarja ja hanevitsaga, mätaste vahele jäävad liudjad älved ja tumedaveelised laukad. Laukad ei ole põhjatud, neil on kallasteks ja põhjaks turvas. Rabavesi on happeline, sisaldab palju orgaanilisi aineid ja väga vähe mineraalaineid. Laukavett võib julgesti juua
Porgand, nagu teisedki juurviljad, armastab kobedat, hästi vett läbilaskvat pinnast. Selle ettevalmistamiseks antakse ühele ruutmeetrile 1 ämber kõdusõnnikut, 1 ämber turvast või kamaramulda, 1 ämber liiva, 1 ämber ärakõdunenud saepuru (see pole tingimata vajalik, võib asendada turbaga), 1l aialupja (dolomiidijahu) pool liitrit tuhka, 1 spl. superfosfaati, 1 spl. nitroammoniumfosfaati, 1 tl.kaaliumiväetist. See kõik kaevatakse hoolikalt läbisegi ja kujundatakse peenardeks laiusega 45-50 cm. Seemnete külv. Seemned külvatakse 3 pikisuunalisse peenrasse, sügavusega pool cm, mis viiakse läbi nii, et üks neist asub peenra keskel ja teised kaks 5 cm kaugusel äärest. Seemned puistatakse näppude vahelt maha arvestusega 1 g kolmele jooksvale meetrile. Edasi kaetakse seemned sama mullaga. Peenraid kastetakse ja raputatakse kergelt peale hästi kõdunenud turvast või kamaramulda. Et
ee Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a order antiiktempli fassaadi kandvate (sammaste) ja kantavate (talastiku) osade arhitektooniline süsteem. Ordereid: dooria, joonia, korintose, toskaana. orto (< it.) lillede-rohttaimede-ürtide aed itaalia renessanssaias. Korrapärase kujuga, madalast hekist või tarast ümbritsetud, peenardeks jagatud. palatso (it. palazzo) palee, vürstlik elumaja linnas, renessanss-stiilis loss palissaad tõke tihedalt üksteise kõrvale maasse rammitud, teravdatud ülaotsaga palkidest. Panteon antiikajal kõigi jumalate tempel; mingi kultuse jumalad või mingi ala suurkujud tervikuna. paradiis pärineb pärsia sõnast pairidaeza, mis tähendab algupäraselt piiret, on aga siirdunud kreekakeelse paradeisos'e kujul piibli keelekasutusse ning
tüveline vorm!!!) · ains illat sse-lõpuline ja tugevas astmes (kaenlasse, kindrasse, küünlasse, pastlasse, samblasse) · de-mitmus moodustatakse de-tunnusega nõrgaastmelisest kons.tüvest (akende, kukaldes, küünaldele, pipardele, sõkaldele, vemmaldeks, õnnardeni, ateldena) · kannelde, kateldesse, kinnerdes, koonaldest, kämmaldele, pannaldele, pasteldeltm peenardeks, pöialdeni, sammaldena, sõstardeta, süstaldega, tungaldesse, västardel (nõrgaastmeline ja konsonanttüveline!!!) · mitm part i-tunnuseline ja d-lõpuline, vokaaltüveline (kakraid, koonlaid, küünraid, peenraid, sõstraid, vemblaid, ätlaid) · i-mitmus üldkasutatav (kandleisse, kuplais, matraist, puntraile, tatrail, vistrailt) · õlu: õlle: õlut: õllesse: õllede: õllesid: õlledesse I PÖÖRDKOND
2010. a AIA OSAD (Hellström 1997) Iga itaalia renessansiaed, olgu suur või väike, koosnes kolmest osast: 1) orto - lillede-rohttaimede aed, 2) viljapuuaed ja 3) bosco - mets. Need kolm osa esindasid tollal kasutatavaid taimekategooriaid. Orto: korrapärase kujuga, madalast hekist või aiast ümbritsetud, peenardeks jagatud. Peenardel kasvasid - enamasti segamini (et kogu aeg midagi õitseks) lilled, ravim- ja vürtstaimed. Peenarde kuju varieerus. Keskpunkti võis rõhutada purskkaevu, paviljoniga, skulptuuriga. Lilleaeda võis istutada ka üksikuid viljapuid - peenarde keskele või nurkadesse. Kui selline "rohuaed" asus peahoone vahetus läheduses ja oli kõrge piirdega ümbritsetud, kutsuti seda giardino segreto'ks (private garden ehk salaaed). See sai Itaalia renessanssaedade lahutamatuks osaks
annaabi.ee 
