KUJU: kaarekujulised, viilkatusega Küte Köetavad (täisküttega, talvekasvuhooned) Keskküte. Külmad kasvuhooned (kütteta, suvikasvuhooned, Õhkküte, pinnaseküte köetavad ahjuga. Poolköetavad (osalise küttega, kevadkasvuhooned) Sisustus, tehnika Ripp -peenardega, (liikuvate) lavatitega Krunt e. maapinnakasvuhooned kasvuhooned. Betoneeritud põrandad. Kasvupinnad. Sundventileerimine ( ventilaatorid) Vaba ventilatsioon ( aknad, uksed) Ventilatsioon Valgustus Kunstlik lisavalgustus: kõrgsurve Looduslik valgus.
Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud. Kääpad kalme tüüp, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Alepõllundus - põllumaa saamine metsa maharaiumise ning metsamaa põletamise teel. Söödipõllundus Loomad söövad põllu puhtaks ja väetavad samal ajal. Järgmine aasta tuleb rikkalikum saak. Ribapõld - haritav maa jagati peenardega pikkadeks kitsasteks ribadeks. Kaheväljasüsteem - igal aastal külvati täis umbes pool ja teine pool jäeti kesana puhkama. Kolmeväljasüsteem - ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Mägilinnus rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnus mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus.Pealtvaates kumerate külgedega kolmnurki
majanduslik huvi peremehe järgi, kes maad korralikult hariks. Talupoeg kasutas oma maad külakogukonna raamides. Valitses kogukondlik maakasutus. Maa jagunes külade kasutusosadeks. Seda maad nimetati saraseks. Saras kuulus kogu külakogukonnale ja üksikperel oli õigus seda kasutada vaid külakonna liikmena. Külakogukond reguleeris maakasutust. Nõupidavaks ja täidesaatvaks organiks oli küla peremeeste täiskogu. 13. saj. Kodifitseeritud Liivi talurahvaõigus üksikksautuses olevaid peenardega eraldatud põlde, põlispõlde ja alepõlde. Saraskonda kuuluv talu kasutas küla põllumaad vastavalt talu suurusele adramaades. Neid jaosmaid nim. ,,Aru, arve". Külasaras hõlmas kõik kõlvikud: põllud, heinamaad, karjamaad, metsad, kalaveed. Põllud olid talude vahel jaotatud, kuid põllud ei moodustanud ühtset krunti. Külaväljad(tavaliselt 3) olid jagatud tükkideks või ribadeks, mis paiknesid läbisegi
kohta. Hiljem lisandus kreeklastelt ülevõetuna peristüül (katusega sammaskäikudest ümbritsetud avaõu). Kuna peristüül oli kaitstud, oli see väga sobiv taimede kasvatamiseks. Sellise aatrium-peristüüli tüüpi elumaja siseõu kaunistati skulptuuride, ilupõõsaste ja lilledega. Kasutati potitaimi ja sealt ei puudunud ka vesi. Õue ümbritseva galerii seinad olid kaunistatud seinamaalidega või kujundatud taimemotiividega. Peristüülis asus tavaliselt iluaed korrapäraste peenardega, mida piirasid madalad pügatud hekid. Aed oli tavaliselt korrapäraselt kujundatud, pikiteljega. Aia keskel enamasti bassein, purskkaevudega. Ehitati ka pergolaid ja puust sõrestikke, millele toetusid roosid ja muud ronitaimed. Aias võis olla ka mõni jumala või jumalannakuju: Dionysos või Veenus. Toad olid enamasti kas akende või ustega siseõue poole. Suurem osa informatsioonist aedade kohta pärineb elamute seinamaalidelt (freskodelt). Ühiskondlikud linnaaiad rajati
Leitud on u 1500 kultuskivi Põhja ja Lääne Eestist. Rauaaeg 600eKr-1saj pKr Eesti rauaajas eristatakse: varast, vanemat, keskmist ja nooremat rauaaega. Varane rauaaeg 600eKr 1saj pKr Leiud: vanimad raudesemed 600a on leitud Virumaalt Jäbala kivikirst kalmest, esemed raudmõõk, suur nuga ja naaskel. Pole kohalik toodang on sisse toodud kaubavahenduse käigus. 500 eKr Kindlustatud asulad jäetakse maha, rajatakse põlispõlde. Maalapid, mis piiratakse kividest laetud peenardega. Asustus koondub peamiselt põhja ja lääne eestisse, kus kergemad paepealsemad mullad. 100 eKr 100 pKr Hakatakse ehitama linnuseid. Ilmuvad linnused, hakatakse tootma oma rauda(soomaak) Vanem e rooma rauaaeg 100-450pKr Kaubavahetuse käigus jõuab meie alani rohkesti Rooma päritoluga esemeid meie alal. Peetakse eesti aja õitsengu. Kividkirstkallmed asenduvad ristkülikukujulise tarand kalmed koos põletusmatustega.
Järgmist, Homerose ehk "pimedat ajajärku" tuntakse eelkõige eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" järgi. Need eeposed annavad ka mitmeid kirjeldusi tolleaegsete aedade kohta. Homerose "Odüsseias" kirjeldati kahte aeda: 1) kuningas Alkinoo'se ja 2) Odüsseuse isa aeda ning 3) jumalanna Kalypso koobast. Need olid puht praktilised aiad palee vahetus läheduses, kus olid viljapuuaed (õunad, pirnid, oliivid, granaatõunad, viigipuud), viinamarjaaed ja arvatavasti korrapäraste peenardega köögivilja- ja lilleaed. Siit sai alguse aia jaotamine kultuurigruppide järgi. Aiast ei puudunud ka veeallikad, kust sai alguse mitmeharuline oja, mis voolas läbi aia. Teoses mainitud fajaakide pühal saarel valitses suurepärane kliima: puud õitsevad ja kannavad vilja aasta ringi. Tollased kuningapaleed omasid suuri esindusruume. Lai eesõu, mis oli varjutatud oliivi- ja viigipuudega, juhtis siseruumidesse, kus käis elutegevus. Aiad olid hekkide ja
annaabi.ee 
