püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis idaturg. Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes,2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad,3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi.Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu.Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa
põllumajanduslik inventar ja loomad, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned, rajati uusi külasid. Majanduspoliitika: Uut majanduspoliitikat alustas 1924. aasta kevadel Otto Stardman. Seisnes riigi maksebilansi tasakaalustamisel. Muudatused põllumajanduses: loodi Maapank põllumajanduse krediteerimiseks, mis finantseeris asundustegevust, asutati masinaühistuid, toimus tootmise ümberstruktueerimine, lihaveiseid ja rasvasigu asendasid piimakari ja peekonsead, Eesti või ja peekon olid Inglismaa ja Saksa turgudel, palju tähelepanu söödakultuuridele, suurenes toiduteravilja toodang, käsitsitööl oli suur osatähtsus, tõuloomade ja sordiseemnte tähtsus. Muudatused tööstuses: kütusetööstus(rajanes põlevkivi kaevandamisel), turbatootmine, keemiatööstus(kütteõli valmistamine), kunstsarve tehas, puidutööstus, tselluloosi- ja paberkombinaadid, mitmed ettevõtted jäidki suletuks, paljud töötasid alakoormusega,
Uus majanduspoliitika 1924 asus rahandusministriks Otto Strandman. Tema maksepoliitika järgi kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati ebakindlate laenude saamist. Lõpetati tööstuse eelisarendamine. Esmatähtsaks muutus põllumajandus. Põllumajandus Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Põllumajanduse kitsaskohtadeks oli mehhaniseerituse madal tase, tõuloomade ja sordiseemnete vähesus, talude suur arv (põhjustas maavalduse killustatust). Tööstus Likvideeriti hiigelettevõtted ning rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid. Kujunes kodumaine kütusetööstus. Tänu põlevkivile pandi alus keemiatööstusele.
lina. Lina hind tõuseb 3 korda. – tekivad erilised linarentikud, kes rendivad seda 2-3 aastaks, sest lina kurnab maa välja; Kagu – Eestis tegeledakse salaviina müügiga – tuli Venemaal ISESEISVUSE AEG- põllumajandusliku taandarengu kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerimine ja tööloomade rekvireerimine. Rahandussüsteemi loomine. Asundustalude loomine. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Juhtkohale jäi loomakasvatus, uued olid piimakari ja peekonsead. Kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Keemia- ja puidutööstus. Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus. 1928 hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon. Võeti vastu esimene põhiseadus. Majanduskriis- turuhinnad langesid, Eesti kaupade turg kahanes, talurahva sissetulekud vähenesid järsult, paljud läksid pankrotti. KOLHOOSI AEG- maa natsionaliseerimine- ettevalmistus kolhooside loomiseks. Talu ülempiir 30ha.
annaabi.ee 
