inflatsioon. Majanduskriis omakorda süvendas sisepoliitilist ebastabiilsust (Vt. Sisepoliitika Eestis). 3. Majandusliku tõusu aastad 1924 1929: Saamaks üle majanduslangusest algatas 1924.a. rahandusminister O.Strandman uue majanduspoliitilise kursi: Uue majanduspoliitilise kursi tulemusena algas uus majanduskasvu periood, mida iseloomustas: - Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või ja peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. - Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid.
Müügisigade saamiseks ristati taani kohalikke sigu inglise berksiri ja keskmise valgega. Seakasvatuse arengut soodustas mitmete uute tapamajade ehitamine 1865-1866 Kopenhaagenis ja Kristianshavenis ning 1879. a. Holstebros. 1887. a. keelas Saksamaa katku tõttu sigade sisseveo Taanist. Taani hakkas enam orienteeruma Inglise turule, kus raskekaalulistele pekisigadele eelistati pika kerega lihasigu, kes sobisid kvaliteetse peekoni valmistamiseks. Heade peekonisigade tootmiseks hakati Inglismaalt sisse vedama suuri valgeid sigu, keda ristati kohalike taani sigadega. Aretustöö paremaks organiseerimiseks hakati 1886. a. looma riigi subsiidiumide abil töötavaid tõuaretuse keskusi. 1890. aastal oli Taanis juba 88 landrassi ja 15 suure valge sea aretuse keskust, mille eesmärgiks oli kõrgekvaliteediliste suguloomade tootmine. Landrassi tõugu sigade populaarsuse kasvuga suurenes
katteta laene; raisati enamus Tartu rahuga Venemaalt saadud kullast (laenudeks); trükiti kontrollimatult juurde raha, mille tõttu kasvas inflatsioon. Majanduskriis omakorda süvendas ka sisepoliitilist ebastabiilsust. Saamaks üle majanduslangusest algatas 1924 rahandusminister Otto Strandman uue majanduspoliitilise kursi, mille tulemusena algas uus majanduskasvu periood (1924-1929). Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või ja peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Alustati põlevkivi kaevandamist ja tööstuslikku turbatootmist.
rahuga Venemaalt saadud kullast (laenudeks); trükiti kontrollimatult juurde raha, mille tõttu kasvas inflatsioon. Majanduskriis omakorda süvendas ka sisepoliitilist ebastabiilsust. Saamaks üle majanduslangusest algatas 1924 rahandusminister Otto Strandman uue majanduspoliitilise kursi, mille tulemusena algas uus majanduskasvu periood (1924-1929). Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või ja peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Alustati põlevkivi kaevandamist ja tööstuslikku turbatootmist
Tööpuuduse ja elukalliduse kasv süvendas rahva rahulolematust ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa sisepoliitikalise kriisi tekkele ning autoritaarse diktatuuri kehtestamisele. 3. Riigi suurem sekkumine majandusellu: riiklikud hädaabi- tööd töötutele: puude istutamine, teede korrashoid jne. 1) Majandusliku tõusu aastad 1934-1940: 1. Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või, kanamunad ja peekon); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. 2. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis baseerusid valdavalt kohalikule toorainele.
annaabi.ee 
