Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega • Tuntumad tõud: Hereford, Limusiin ja Aberdiin-Angus • Vajab sööta rohkem kui piimaveised • Hooneid on vaja vasikate jaoks • Suuri karjamaid on vaja Tõud Hereford Limusiin Aberdiin-Angus Seakasvatus • Tegeleb sealiha kasvatusega • Tuntuim tõug, Eesti Peekonisiga • Vajab suuri lautu • Sööb palju erinevaid asju Lamba- ja kitsekasvatus • Tegeleb lambaliha, villa ja kitsepiimaga • Tuntumad lambatõud: Eesti Valgepealine ja Eesti Mustapealine lammas • Vajab lauta ja karjamaad • Vajab heina, silo, teravilju(oder, kaer), juurvilju • Kodukits Lambad, kitsed Hobusekasvatus • Vajab talli • Vajab hoolitsemist • Vajab sööta: hein,kaer • Hobina saab kasvatada koos veistega Linnukasvatus jaguneb
1 tk Sibulat 200 g sampinjone 2 tk Paprikat 0,5 l Puljongit 1 spl Tsillikastet 4 tl Kartulijahu Sool (Soovi korral) SERVEERIMISEKS Basmatiriis Eesti suur valge siga Eesti kohalike maasigade paranamiseks imporditi 19. Sajandil Eestisse sisse Inglise suuri musti ja valgeid sigasi, nii aretati Eesti kohalike maasigade ja inglise sigade vahel Eesti suur valge siga. Eesti peekonisiga Saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati põhiliselt taani maaseaga. Vähesel määral kasutati aretuses ka saksa vääristatud massiga ja soome massiga. Sealiha iseloomustus Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Seetõttu ei kasutata sealiha puhul eelnevalt laagerdamist (v.a marinaadis laagerdamine). Mahlakust annab juurde pekk , mis on sea rümbal
Sööda tarbimine oleneb lisaks emise suurusele ka tema söötmistugevusest eelnenud tiinusperioodil sel ajal ülesöödetus emisel on isu halb ja liigsoojas laudas peetavatel emistel isu väheneb. 21. Eesti seatõud Eesti suur valge siga - pea on kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, silmade vahe lai, turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged või pisut kumerad, rind on rahuldavalt arenenud. Eesti peekonisiga parandati taani maaseaga. Pikk kere, sirge selja- ja kõhujoonega, pea on keskmise suurusega, koon pikk, kõrvad lontis, selg ja lanne on pikad. Jalad on tugevad. Tagakeha on sihvakas ja hästi arenenud. 22. Ristamine seakasvatuses Erinevaid seatõugu ristatakse selleks, et saada lihasigu, kelles oleks ühendatudlähtetõugudele iseloomulikud omadused, mille üheaegne parandamine puhasaretusel oleks väheefektiivne või isegi võimatu.
150 kg. Täiskasvanud kultide kehamass ulatub 300 kiloni ja enam, olenevalt kuldi konditsioonist. Üle 2 aasta vanused emised kaaluvad sõltuvalt toitumusest 200-250 kg. Kere pikkus ületab rinna ümbermõõdu 12-15 cm. Keskmised näitajad 2006. a baasaretusfarmides: seljapeki paksus 10,2 mm, ööpäevane juurdekasv ( 0 100 kg-ni) 616,0 g/ööpäevas, seljalihase (m. longissimus dorsi) läbimõõt 62,0 mm, viljakus 10,3 põrsast pesakonnas. 57. Eesti peekonitõug. Eesti peekonisiga on saadud pikaajalise aretustöö tulemusena koha-likust maaseast, keda parandati vältava ja uudikristamise teel põhiliselt taani maaseaga. Vähesel määral käsutati aretuses ka saksa vääristatud maasiga ja soome maasiga. Teatavasti aretati ja kasvatati Eestis seakasvatuse ümberkujundamise algaastail põhiliselt suuri valgeid inglise sigu. 1925. aastal asus Eesti Seakasvatajate Selts selgitama ja andmeid koguma meie maasea väärtuse, arvu ja leviku kohta
hästi kohanenud meie söötmis-pidamistingimustega. Temperamendilt on nad rahulikud ja emised hoiavad hästi oma põrsaid. Eesti suure valge sea koon on pisut nõgus, kõrvad lühikesed ja ettepoole kikkis. Kõht on mitterippuv, singid hästi arenenud. Nisasid on emisel 12-16. Nahk on roosakas, harjastik on peen ja valge. Eesti suurt valget tõugu sead on kiirekasvulised, täiskasvanud kult kaalub 300 kg, emis 200-250 kg. Eesti peekonisiga kohaliku maasea ja taani maasea ristand (vähesel määral kasutati aretuses ka soome maasiga ja saksa maasiga). Lihajõudluse parandamiseks on kasutatud rootsi maatõugu emiseid ja kulte. Välimikult sarnaneb taani maatõugu seaga. Koon on kas sirge või pisut nõgus, kõrvad pikad ja ettepoole lontis. Emisel nisasid 12-14. Nahk on roosakas, kaetud valgete karvadega. Tagakeha on hästi arenenud. Eesti peekonitõugu sead kasvavad ja arenevad kiiresti,
annaabi.ee 
