sajandil eKr hakati arendama klaasipuhumise tehnikat 18. sajandil toodeti pajudes Euroopa vabrikutes rohkem kui miljon pudelit aastas Kaasaegne tasaklaasi kuumpoleerimise protsess töötati välja 1959. aastal firmas "Pilkington Brothers Ltd" Suurbritannias "Pilkington Brothers Ltd" Ajalugu Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel Eestis on tegutsenud ja tegutseb mitmeid vabrikud Hüti klaasikoda (1628 1664) RõikaMeleski peeglivabrik Tehas "Tarbeklaas" RõikaMeleski peeglivabrik Klaasi looduslik teke Klaas võib ka tekkida looduslikul viisil 1. Vulkaanipurskel 2. Meteoriidiplahvatusel 3. Pikselöögi tagajärjel Suures kuumuses liiv sulab ja kiiresti jahtudes klaasistub Obsidian Fulguriid Klaasi tootmine Poolpehme klaas valatakse redutseerivas atmosfääris vedela tina peale, kus klaas jaotub enne tahkumist ühtlaselt
Eesti keemiatööstus • Eesti aladel valmistati tõrva, rauda, lupja, viina jm juba palju sajandeid tagasi mõisate või hiljem ka talude juurde püstitatud ahjudes lähikonna toormest kohapealseteks vajadusteks põhiliselt Euroopast tulnud oskuste abil. 18. sajandil hakati mõisates asutama tulutoovaid vabrikuid. • Eesti esimesed keemiaettevõtted olid näiteks Räpina paberiveski asutati 1734, Põltsamaa kandis rajati 1770 klaasiahi ja 1792–1795 Rõika- Meleski peeglivabrik, Pärnus asutati õlivabrik linaõli ja värnitsa valmistamiseks. Eesti keemiatööstus • Narva jõe piirkonnas asutati mitmed vabrikud nagu äädikavabrik (1826), milles hiljem valmistati ka värve ja vasevitrioli. • Esimene aurujõul töötav viina destillaator rajati 1817. aastal Raadi mõisa juurde ning seal saadi 1850 Eestis esmakordselt ka puhas piiritus. • Olulisemad keemiatööstuse ettevõtete tooted lisaks põlevkivitoodetele on tsement, lubi,
lõikamisvabriku "Lisette". Vabrikute nimed Catharine ja Lisette anti Võisiku mõisniku Bock`i abikaasa ja tütre järgi. 19. sajandi alguses kasvas klaasitööstus Eesti suurimaks tööstusteettevõtteks. 1822. aastal suurenes ettevõtte edu, sest võimsuselt konkureeris see vaid Rjazanis klaasivabrikuga, mis asus Venemaal. Meistrid ja oskustöölised olid enamasti sakslased, liht- ja abitöölised aga eestlased. Rõika - Meleski Peeglivabrik (Osaühisus) 1916. aastal jäi Rõika-Meleski peeglivabrik täielikult seisma, kuid 1922. aastal alustati Meleskis uuesti tööd ning Rõika peeglivabrikut enam käiku ei lastudki. Toodeti pudeleid ja klaasnõusid. Käesolevaks ajaks on klaasitootmine lõpetatud, kuid peale Eesti iseseisvumist ja vabadussõja lõppu otsustasid osanikud majandustegevust taas alustada. Osaühisusele kuulusid lisaks klaasitööstusele veel ka Rõikal asuv vesiveski ning jahu-, laua-, villa- ja kangatööstused
Kuningas Magnuse residentsiks sai Põltsamaa linnus ning tema sõjalaager paiknes lähimal künkal, mis kannab tänaseni Kuningamäe nime. Poola ajal (1582 1621) oli Põltsamaa staarostkonna keskus. Põhjasõja ajal, 1703. aastal, purustasid venelased asula uuesti. 18. sajandi teisel poolel paistis Põltsamaa kihelkond silma majandusliku ja kultuurilise õitsenguga. Sellele aitas enim kaasa Vana-Põltsamaa mõisa valdaja, kes rajas hulgaliselt tööstusettevõtteid. Kihelkonda rajati peeglivabrik, vasekoda ja klaasivabrik. Põltsamaale on toonud tunutust ka esimene eestikeelne ajakiri Lühike Öppetus. Kuni 1917. aastani kandis linn nime Oberpahlen. Linna õigused saadi 1926. aastal. Põltsamaa on kohaks, kus õmmeldi esimene sinimustvalge lipp. (https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa) 1.2. Põltsamaa linna funktsionaale struktuur Linnas on 2016. aasta esimese jaanuari seisuga 4244 elanikku. Põltsamaal asub üks ühisgümnaasium 600 õpilasega ning kaks lasteaeda
lubjaahjud, mõisakangrutoad. Asutati ka kaks paberiveskit. Mitmesuguseid manufaktuure rajati 18. sajandi teisel poolel Põltsamaa piirkonda. Uus-Põltsamaa mõisa tärklisevabrikus hakati valmistama kartulitärklist. Law rajas tärklisevabriku, vasetöökoja, portselanitehase. Erilised lootused pani ta aga klaasitööstusele, mille arenguks olid Põltsamaa piirkonnas soodsad eeldused: metsarikkus ja vajaliku toormaterjali kättesaadavus. ehitati uus peeglivabrik Klaasitööstus kujunes Eestis üheks arvestatumaks tööstusharuks 1808. aastal asutati Eestis esimene kalevimanufaktuur Udriku mõisas Virumaal. Sajandi algul oli siin alustatud meriino lammaste kasvatamist. 16. Mõisamajanduse olukord 18. sajandi lõpul (pankrotistumine jne.) Mõisnikud püüdsid võimalikult rohkem vilja, lina ja muid müügisaadusi talupoegadelt enda kätte koondada ja need ilma vahendajateta väliskaupmeestele edasi müüa.
Asutati ka kaks paberiveskit. Üks neist alustas tegevust Läänemaal Haimre mõisas Sulul, teine Räpinas. Maal tekkisid ka mõned tärklisetööstused. Mitmesuguseid manufaktuure rajati 18. sajandi teisel poolel Põltsamaa piirkonda. Uus-Põltsamaa mõisa tärklisevabrikus hakati valmistama kartulitärklist. Selle omanik rajas veel tärklisevabriku, vasetöökoja, portselanitehase ja klaasitööstuse. Aastatel 1792-1795 ehitati uus peeglivabrik Võisiku mõisa alale. Klaasiahjude asukohaks valiti Meleski. Klaasitöötlemise osakond rajati Rõikale, kus varem oli olnud vesiveski. Klaasitööstus kujunes Eestis üheks arvestatumaks tööstusharuks. 18. sajandi viimasel veerandil asutati klaasikodasid veel Puurmani, Ravila, Aegviidu jt. aladele. Nende tegevus lõpetati, kui ümbruskonna mets oli kütteks kulutatud. 1808. aastal asutati Eestis esimene kalevimanufaktuur Udriku mõisas Virumaal