hellitada ja ainult sõnadega kasvatada, kuid ma kindlasti ei poolda ka kehavigastuste tekitamist. Näiteks tutistamine on karistus, mida iga laps väiksena kardab, sest see on valus, kuid see ei tekita midagi muud peale hirmu ja hetkevalu. Arvan, et selline karistus on piisav, kui sõnadega asja lahendatud ei saa, kuid midagi enamat küll teha ei tohiks, sest see jätaks lapse hinge juba suuremad haavad ja võib juhtuda, et võsukesed võivad hakata kodu peeglitena ka teistele füüsiliselt liiga tegema. Praegusel ajal on noorte seas väga populaarseks tegevuseks kaubanduskeskustes "hängimine". See näitab, et lapsevanemaid absoluutselt ei huvita, mida nende lapsed oma vabal ajal teevad. Kuid kas see peaks olema ikka vanemate probleem, kus ja kellega nende järeltulijad pärast kooli kohtuvad? Ma arvan, et kui oma lastest vähegi hoolitakse, siis leitakse neile ka sobivad vabaaja veetmise kohad, kus nad saavad
rajada tagavara energiaüksuseid, mis tuulevaiksel ajal kompenseeriksid energiapuudujäägi. Mõju linnustikule Müra. Korras oleva tuuleturbiini torni otsas võib tekkida müra kuni 100 detsibelli. Visuaalne reostus- rikuvad ilusaid puutumata loodus vaateid, ja seega võivad mõjuda halvasti turismindusele Elektromagneetiliste häirete tekitamine ehk siis Tuuleturbiini rootorilabad toimivad peeglitena. Tagasipeegeldunud signaalid võivad häirida signaali kvaliteeti vastuvõtja juures, mis tähendab, et tuuleturbiinidel võib olla segav mõju telekommunikatsioonidele ehk raadio, televisiooni ja mobiilside levi võib olla häiritud. Tuuleenergia eestis Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti on üsna
fokusseerimiseks lähenevatele laevadele, mis süütas nad põlema. Selle arvatava relva tõeline olemasolu on olnud kahtluse all renessansist alates. René Descartes kuulutas selle valeks, kuigi kaasaja uurijad on proovinud seda nähtust taaslavastada, kasutades ainult neid materjale, mis Archimedesele kättesaadavad olid. Pakutakse välja, et suurt hulka poleeritud vask- või 6 pronkskilpe peeglitena kasutades oleks saanud päikesevalguse laevale fokusseerida. See oleks kasutanud paraboolse peegeldi printsiipi päikeseahjuga sarnasel viisil. Kreeka teadlane Ioannis Sakkas viis 1973. aastal läbi Archimedese kuumuskiire testi. Katse toimus Skaramagase mereväebaasis Ateena lähedal. Kasutati 70 vaskkattega 1-1,5 meetrist peeglit, mis suunati vineerist Rooma lahingulaeva mudelile 50 m kauguselt. Kui kõik peeglid olid õigesti fokusseeritud, lahvatas laev põlema paari sekundi jooksul
aga neil olid ka sportlikud võistlused ja harjutused. Hilisemates allikates on teada, et vendadel võis olla üks naine ja kui mees oli lapsesaamiseks liiga vana, võis ta paluda kedagi teist selle asjaga tegeleda. Spartas on leitud ka palju tüdrukute paljaid kujukesi peeglitena, see võib osutada paljalt sportimisele. Spartiaadid kippusid aja jooksul laostuma, põhjus pole teada. See muutus probleemiks 4/5 saj ja see sai Sparta riigile hukatuslikuks, kuna spartiaatide hulk sellega vähenes. Langus 10 000-lt 1000-le. Kokkuvõtteks: Üle Kreeka imetleti Spartat ja Lycurgose
annaabi.ee 
