MIS ON FOTOGRAAFIA? Fotograafiat võib kindlasti defineerida kunsti vormina, kuid seda võib selgitada ka piltide loomise protsessina. Pildistamiseks on vajalik kaamera. Neid on erinevaid: on kompaktkaamerad, peegelkaamerad, digipeegelkaamerad jne. Kompaktkaameraid nimetatakse tihtipeale seebikarpideks, kuna nad on väikesed ja kompaktsed. Üldjuhul ei ole võimalik nendega pildistamise protsessi ise suunata ning neil puudub ka peegel. Peegelkaameratel on peegel, nagu ka nimetus ütleb. Peegliga kaamerate puhul siseneb valgus objektiivi, kust edasi pääseb ta peeglile, mis peegeldab valgust edasi mattklaasile ja sealt veel erinevatesse kohtadesse, et pildistatavat näeks õigetpidi ja seda oleks võimalik teravustada. Pilt 1. Peegelkaamera erinevad osad. 4 FOTOGRAAFIA AJALUGU Kõik algas sellest, kui Saksa teadlane J.H
6. Fotofilmide formaadid Rullfilmi kaamerates kasutatakse 60, 35 ja 16mm laiust filmi. Kaadriformaadi järgi: suurformaat (90x120 ja rohkem) keskformaat (45x60; 60x60; 60x70; 60x90mm), väikeformaat (24x24; 28x28; 24x32; 24x36mm) poolformaat (18x24mm) pisiformaat (14x20; 13x17; 10x14mm) Jagunevad täis- ja poolkaadriks. Täiskaadriks kutsutakse vana filmikaadrit 36 x 25 mm ja sama suurt digifotoaparaadi sensorit. Selline on vaid vähestel peegelkaameratel. Enamikul on sensor väiksem, näiteks 22 x 15 mm. Et seda kompenseerida, pead minema kas kaugemale või kasutama laiema vaatenurgaga objektiivi. 7. Objektiivid Objektiiv on fotokaamera väga oluline osa, mis tekitab objekti tõelise või näilise kujutise ekraanile, valgustundlikule fotomaterjali kihile või sensorile. Peegelkaameratel on võimalik vastavalt vajadusele objektiivi vahetada. 7.1 Normaalobjektiiv Fookuskaugus sõltub filmikaadri või pildisensori suurusest
24 mm. Tollastel kompaktkaameratel oli kadreerimiseks eraldiasuv optiline pildiotsija, objektiiv oli kujutise tekitamiseks filmile. Peegelkaamerate puhul aga nägi fotograaf pildiotsijasse vaadates läbi objektiivi seda võimaldas peegel kaamera korpuses. Pildistamise hetkel liikus see peegel üles ja siis tekkis kujutis filmile. Nii oli võimalik eelnevalt näha täpselt sama kujutist, mis filmile tekkis. Teise erinevusena sai peegelkaameratel objektiive vahetada, kusjuures igal firmal on kasutusel oma kinnitusstandard. Digiajastu saabudes asendus peegelkaamerate film lihtsalt digisensoriga, kere ehitus jäi suuresti samaks. Kompaktkaameratele andis digiaeg hoopis uue hingamise kuna filmi enam vaja polnud, sai sensori teha filmikaadrist palju väiksema ning see omakorda andis võimaluse kasutada palju väiksemat optikat. Ka enamiku digipeeglite sensorid on väiksemad kui filmikaader
filmi ja monoprotsesskaameraid (kasutatakse erilisi fotokomplekte, mida töödeldakse pärast säritamist fotoaparaadis endas), kaadri formaadi järgi suurformaat (90x120 või rohkem mm), keskformaat (45x60, 60x60, 60x70, 60x90 mm), väikeformaat (24x24, 28x28, 24x32, 24x36 mm), poolformaat (18x24 mm) ja pisiformaat (14x20, 13x17, 10x14 mm). Jagunevad täis- ja poolkaadriks. Täiskaadriks kutsutakse vana filmikaadrit 36 x 25 mm ja sama suurt digifotoaparaadi sensorit. Selline on vaid vähestel peegelkaameratel. Enamikul on sensor väiksem, näiteks 22 x 15 mm. Et seda kompenseerida, pead minema kas kaugemale või kasutama laiema vaatenurgaga objektiivi. 9. Normaal objektiiv Normaalobjektiiv on objektiiv, mille fookuskaugus on ligikaudu võrdne kaadrivälja diagonaaliga (vaatenurk 2 lg. 45 50º). Normaalobjektiivide hulka kuutuvad näiteks kõik väikekaamerate objektiivid, mille fookuskaugus on umbes 50 mm. 10. Objektiivide tüübid, fookuskaugus
annaabi.ee 
