1. Mida nimetakse elektrivooluks? Laetud osakeste suunatud liikumist 2. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Positiivse laenguga osakeste liikumise suund 3. Mis on elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks? Tal on suur hulk vabasid laengukandjaid 4. Too näiteid erinevatest vooluallikatest ja nende kasutamisest. Peegelkaamerate, sülearvutite, nutitelefonide, tahvelarvutite 5. Kirjelda elektrivoolu metallides.metallidel toimub nii soojuslik(juht soojeneb) kui ka magnetiline toime(juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju) Nt: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitab elektrivool. 6. Milles seisneb elektrivoolu keemiline toime?too näiteid selle kasutamisest. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi, nt:auto mootori töötamise ajal laetakse akut 7
peegelkaamera on mõeldud inimestele kes teavad mida nad pildistada tahavad ja oskavad seda seadistada. 2. Konstruktsioon Kompaktkaameral jõuab valgus läbi objektiivi otse sensorile. Ekraanilt saab vaadata, milline pilt välja tuleb. Peegelkaameral on objektiivi ja sensori vahel peegel, mis suunab valguse pildiotsijasse. Kui sealt sisse vaadata, näeb täpselt seda, mis läbi objektiivi paistab ja pildile jääb. 3. Objektiivid Peegelkaamerate objektiivid on vahetatavad, enamikel kompaktkaameratel mitte.
Esimene värvifilm anti välja alles 1935. aastal (Kodachrome). 12 Tänapäeval kasutatakse laialdaselt pisikesi ja odavaid kaameraid, teen väikse ülevaate milline põhimõtteline vahe on kompaktkaameral,peegelkaameral ning digikaameral. Filmiajastul tegid kõik kaamerad pilte filmile ning valdavalt oli kasutusel 35 mm laiune filmirull kaadrisuurusega 36 x 24 mm. Tollastel kompaktkaameratel oli kadreerimiseks eraldiasuv optiline pildiotsija, objektiiv oli kujutise tekitamiseks filmile. Peegelkaamerate puhul aga nägi fotograaf pildiotsijasse vaadates läbi objektiivi seda võimaldas peegel kaamera korpuses. Pildistamise hetkel liikus see peegel üles ja siis tekkis kujutis filmile. Nii oli võimalik eelnevalt näha täpselt sama kujutist, mis filmile tekkis. Teise erinevusena sai peegelkaameratel objektiive vahetada, kusjuures igal firmal on kasutusel oma kinnitusstandard. Digiajastu saabudes asendus peegelkaamerate film lihtsalt digisensoriga, kere ehitus jäi suuresti samaks
valgustundlik emulsioon otse võtteplatsil, ning lisaks tripoodi ja rasket puit kaamerat. Mõned kunagised fotograafid, tänapäeva pressifotograafide eelkäijad, käisid lahinguväljadel või mägedes 45-kilogrammise seljakotiga. Mathew Brady taolised mehed, kes Ameerika kodusõda jäädvustasid, pidid olema kehaliselt väga tugevad kui ka hästi andekad. Kuigi selline vanaaegne fototehnika tundub praeguste digitaalsete peegelkaamerate kõrval väga algeline ja kohmakas, pildistasid meie esiisad arhiivide viisi ilusaid ja tehniliselt silmapaistvaid pilte. Klaasplaadid ehk nedatiivfilmid mis hiljem olid 10 x 8 tollise formaadiga nedatiivfilmid, suutsid jäädvustada eriliselt peeneid detail- ja tooninüansse, aga selline pildistamisviis oli väga keeruline, kuna see oli kallis ja aeganõudev ning üldiselt jäi see rahvale kättesaamatuks. George Eastman korraldas 1888. aastal revolutsiooni, tehes fotograafia oluliselt
sajand. http://fotoruut.blogspot.com/2009/10/fotograafia-ajalugu-20-sajand.html 2. Digikompaktid. Digitaalne fotograafia. http://blog.photopoint.ee/kaameratest/ 3. Digipeegelkaamerad. Digitaalne fotograafia. http://blog.photopoint.ee/kaameratest/ 4. Digital camera. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Digital_camera 5. Kaamera ja selle juhtimine. Fotograafia baasteadmised. http://www.fotokursus.ee/? page_id=2043 6. SLR tüüpi kaamera. Peegelkaamerad vs peegelkaamerate tüüpi kaamerad. http://blog.photopoint.ee/kaameratest/ 7. Objektiivid. KKK objektiivid. http://fotokala.ee/foorum/read.php?f=4&i=57&t=57 14
annaabi.ee 
