tugevamaks Skeem · Liiv (räniliiv) + Kaltsineeritud sooda (naatriumkarbonaat) + Lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) = Klaas Klaasi välimus · Klaas on läbipaistev värvuseta peegelduv sile klaase on igasuguseid, värvlisi, õhemaid, paksemaid ja palju teisi erinevaid, selleks on lisatud teisi koostisosi Klaasi head omadused · kõva materjal · läbipaistev · hea peegelduvusega · raskesti kuluv · lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida Klaasi halvad omadused · habras · kergesti purunev · klaas ei juhi hästi soojust, võib klaasipinna osaline soojendamine või jahutamine põhjustada termilist purunemist Kasutusalad · Aknaklaas · Optilised elemenid · Mahutid · Dekoratiivsed rakendused · Ehitusmaterjal · Igapäevaelus Kasutatud materjalid · http://www.physic.ut
Kui kiirgav keha ja selle välispind on soojuslikus tasakaalus ning pind neelab kogu pealelangeva valguse, siis on tegemist musta kehaga. Must keha on ideaalne kiirgur. Tavalise keha ja musta keha neelduvuse suhet kutsutakse neelamisvõimeks ning seega on musta keha neelamisvõime võrdne ühega. Neelduvus, peegelduvus ja kiirgavus on kõik sõltuvad kiirguse lainepikkusest. Temperatuur määrab elektromagnetilise kiirguse lainepikkuste jaotuse. Näiteks värske lumi, mis on väga suure peegelduvusega (0,90), tundub valge peegelduva päikesevalguse tõttu, mille intensiivsus on tugevaim umbes 500 nanomeetri juures. Selle kiirgavus −5 °C juures on aga 0,99 ning sel juhul kiiratakse maksimaalselt 12 mikromeetri juures. Musta keha kiirguse jaotus sageduste järgi on kirjeldatud Plancki seadusega. Iga temperatuuri juures on olemas sagedus fmax, mille juures on kiiratav võimsus kõige suurem. Wien'i nihkeseaduse abil saame, et sagedus fmax on võrdeline musta keha temperatuuriga T
on otseselt seotud aine omaduste aine dielektrilise ja magnetilise läbitavusega. 1887. aastal uuris parun Rayleigh (John William Strutt) põhjalikult läbipaistvaid kihilisi struktuure, mille kihtidel on erinevad murdumisnäitajad. Ta avastas, et sellisel materjalil on erilised optilised omadused, mis tulenevad mitmekordselt peegeldunud lainetest ning nende interferentsist. Lihtsamad näited sellistest struktuuridest on peegeldumisvastane ja kõrge peegelduvusega kate. Peegeldumisvastase katte murdumisnäitaja peab olema väiksem kui ainel, millele ta kantakse, ning kihi paksus veerand pealelangeva kiirguse lainepikkusest katte materjalis. Nii toimub kiirte peegeldumisel pealmiselt kilelt ning katte ja alusmaterjali piirpinnal interferentsi tõttu 2 tagasipeegelduse kustutamine. Sellele lisaks avastas ta, et kindla sagedusega valguse jaoks saab
Kui kiirgav keha ja selle välispind on soojuslikus tasakaalus ning pind neelab kogu pealelangeva valguse, siis on tegemist musta kehaga. Must keha on ideaalne kiirgur. Tavalise keha ja musta keha neelduvuse suhet kutsutakse neelamisvõimeks ning seega on musta keha neelamisvõime võrdne ühega. Neelduvus, peegelduvus ja kiirgavus on kõik sõltuvad kiirguse lainepikkusest. Temperatuur määrab elektromagnetilise kiirguse lainepikkuste jaotuse. Näiteks värske lumi, mis on väga suure peegelduvusega (0.90), tundub valge peegelduva päikesevalguse tõttu, mille intensiivsus on tugevaim umbes 500 nanomeetri juures. Selle kiirgavus -5 °C juures on aga 0,99 ning sel juhul kiiratakse maksimaalselt 12 mikromeetri juures. Musta keha kiirguse jaotus sageduste järgi on kirjeldatud Plancki seadusega. Iga temperatuuri juures on olemas sagedus fmax, mille juures on kiiratav võimsus kõige suurem. Wien'i nihkeseaduse abil saame, et sagedus fmax on võrdeline musta keha temperatuuriga T
annaabi.ee 
