tavapärasele ilmselgustundele. Kolmandaks, matemaatikas on oletusi, mis on sisu poolest küllaltki elementaarsed, kuid mida siiamaani pole suudetud tõestada; see näitab, et mitte kõik matemaatilised tõed ei saa olla ilmselged. Matemaatilise tõsikindluse aluseks.19 Objektiivne tõde Inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest. Tõde ei kujune inimeste tahte ja soovide kohaselt. Tõe jaoks on määrav peegeldatava objekti sisu, millest ongi tingitud tõe objektiivsus. Õpetus objektiivsest tõest on suunatud igasuguste subjektiividealistlike tõekontseptsioonide vastu, millede kohaselt tõe konstrueerib inimene, tõde on inimestevahelise kokkuleppe tulemus. Selline arusaamine tõest on ebateaduslik, sest võimaldab käsitada tõena igasugust ebausku, religioosseid uskumusi jne., tingimusel kui neid tunnistab enamik inimesi.20 Absoluutne ja suhteline tõde
! Oluline on see,kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 12.Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest seostest. Lähtu klassikalisest rahvajuttude liigitussüsteemist. Milline erinevus on tekstivälise tegelikkuse ja tekstis peegelduva/peegeldatava tegelikkuse - jututegelikkuse - omavahelised seosed ja erinevused. Rahvajutu liigitamisel on oluliseks teksti tunnused. Eestis tuntud rahvajutuliigitus rajaneb ideaaltüübile, kus kriteeriumiteks: · Teksti pikkus · Teksti fiktsionaalsus või tõepärasus · Teksti süzee leviku ulatus e streotüüpsuse aste Jutustamiskeskkonnast lähtuvalt on jutte 4 liiki: · Muinasjutud · Muistendid · Naljandid · Pajatused Kõige üldisemalt 2 liiki: ·
! Oluline on see, kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 12. Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest seostest. Lähtu klassikalisest rahvajuttude liigitussüsteemist. Milline erinevus on tekstivälise tegelikkuse ja tekstis peegelduva/peegeldatava tegelikkuse jututegelikkuse omavahelised seosed ja erinevused. Rahvajutu liigitamisel on oluliseks teksti tunnused. Eestis tuntud rahvajutuliigitus rajaneb ideaaltüübile, kus kriteeriumiteks: · Teksti pikkus · Teksti fiktsionaalsus või tõepärasus · Teksti süzee leviku ulatus e streotüüpsuse aste Jutustamiskeskkonnast lähtuvalt on jutte 4 liiki: · Muinasjutud · Muistendid · Naljandid · Pajatused Kõige üldisemalt 2 liiki:
Kelm, narr, loll. 1) Need kujud toovad kirjandusse seose väljaku, teatrilavaga. Neil on rahvapidustuste väljakul väga oluline roll. 2) nende kujude olemisel ülekantud tähendus: kõik mida nad räägivad v teevad omab ülekantud tähendust. 3) nende olemine mingisuguse teise olemise peegeldus. Roll. Väljaspool rolli pole neid üldse olemas, nad ei seostu selle maailmaga. Näevad iga positsiooni läbi, seepärast saavad positsiooni vaid kui maski kasutada. Nende funktsioon on muuta peegeldatava avalikuks, tuua ta turuplatsile. Rahvas on andnud narrile privileegi ise mitte elus osaleda, ja taganud narri sõna puutumatuse. Romaanižanri leiti inimese kui elust osavõtmatu osavõtja eluvaatleja ja peegeldaja eluvorm. Narr võitleb võltside normidega. Lisaks kujuneb välja veidrik: vaba ja iseteadlik inimene. Rabelais’ kronotoop Kõike, mis on väärtuslik, on palju. Ta on tugev, levib ajas ja ruumis, on kõikjal. Ja vastupidi: kõik, mis on negatiivne on jõuetu, hukkub, hääbub
annaabi.ee 
