Alates 1954. aastast oli Jaan kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 19921993 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, on olnud ka juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. Jaan Krossi elulugu 1998. aastal oli Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse. Rahvakirjanikuks võis nimetada Jaan Krossi aastast 1985. Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa. Jaan Kross (vasakul) ja Lennart Meri (paremal) Jaan Krossi saavutused Jaan Kross on Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni ning 1998. aastal Tallinna vapimärgi.
2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna (1991), Ungari riikliku autasu (1992), Loviisa foorumi auhinna (1996) ja Herderi auhinna (1997). Lisaks mitmeid Eesti kirjandusauhindu . Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa.
Regulaarsemad komplekteerimisallikad on Eesti Raadio (1363 nimetust), NSVL Fonodokumentide Keskarhiiv ja Riia Heliplaadivabrik. Arvele on võetud Tallinna Heliplaadistuudio poolt välja antud heliplaatide originaallindid alates 1959 aastast. Koos Riia Heliplaadivabriku ja Tallinna Helikassetitehase toodanguga on moodustunud kogu, mis sisaldab enamuse pärast II Maailmasõda Eestis toodetud heliplaatidest. Vanim helidokument arhiivis on H. Pedusaare kollektsiooni kuuluv esimene eestikeelne helisalvestus "Paistab sügisel ka päikene" (1901.a). Kuigi esimesed erakogud saabusid juba 1970- ndate alguses, on eraisikute loovutused kasvanud märgatavalt alates 1990. aastast. Erakogudest väärivad märkimist H. Rieti, V. Nairise, H. Pedusaare kollektsioonid. Filmiarhiiv kogub helidokumente eesmärgiga dokumenteerida Eesti riigi ja ühiskonna arengu olulisi külgi
aastast kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 1992-93 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, olnud juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. 1998. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse, rahvakirjanikuks nimetati aastal 1985. Jaan Kross oli Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa. 5 Kirjanduslik tegevus 1988.a. ilmus "Wikmanipoisid", mis on olnud Krossi üks silmapaistvamaid raamatuid. ,,Wikmani poiste" algmaterjaliks on Krossi õpinguaeg Jakob Westholmi eragümnaasiumis 1928 1938. Westholmi esindajaks on Wikman, ka õpetajate kujud on tõsieeskujudel modelleeritud. Esile kerkib autori teisik Jaak Sirkel. Keskseks tegelaseks on romaanis terve
aastal GULAG'ist, hakkas Jaan Kross professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli Kross tuntud luuletajana. Hiljem hakkas ta kirjutama proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.5. Perekond Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga sündis aga keeleteadlane ja tõlkija Kristiina Ross. Abielust Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: nahakunstnik Maarja Undusk, julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidile. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.6. Jaan Kross poliitikas 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku
1954. aastal naasis ta tagasi Eestisse ja hakkas professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli ta tuntud luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga oli tal üks tütar Kristiina Kross, kes on nüüdseks keeleteadlane ja tõlkja. Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: tütar Maarja (Kross) Undusk, julgeolekuekspert Eerik- Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks ja Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidele. 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid juba
annaabi.ee 
