SALMISTU KÜLA Arengukava 2010-2015 ülevaade NIMI KÜLA Asub Kuusalu vallas 45km kaugusel Tallinnast, 8km Kuusalust 1 meremiili kaugusel on Pedassaar, mis on osa külast 6km kaugusel Tallinn-Narva mnt Pool külast asub mere ääres, teine osa endiste suvilakooperatiivide maa-alal: Pedassaare, Laane, Klaukse AJALUGU Salmistu küla esmamainimist võib lugeda aastast 1455 Eesti ajal edukas kaluriküla, tegeleti ka piirituseveoga Soome Nõukogude ajal piiritsioon Taasiseseisvumise järel tunnustatud puhkerajoon Viimastel aastatel hoogne elamuterajamine ning paiksete elanike oluline kasv ELANIKKOND Küla elanike arv rahvastikuregistri põhjal 2014. aastal 108 inimest Suveperioodil elanikke 500+ KÜLA TUGEVUSED Mere lähedus, hea rand
Praeguse rahvuspargi alal oli XV sajandil arvatavasti 7 mõisat. XVIII sajandiks olid kujunenud terviklikeks barokkansambliteks Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisad. XIX sajandi ümberehituse käigus said hooned klassitsistliku ilme ning senine barokkhaljastus asendati vabaplaneeringuga. Kõigil mõisatel on oma kindel koht Lahemaa maastikupildis ja kultuuris. Rannaküladest on vanimad XIII sajandi ürikuis mainitud Pärispea ja Juminda. Vanapärase ilme on säilitanud ka Altja, Pedassaare, Natturi, Pärispea, Virve ja Pedaspea. Rannarahvas pidas tihedat kaubavahetust soomlastega: kevadeti sõideti rändpüügile Soome randa, soomlased käisid omakorda Virumaal kala vilja vastu vahetamas. Põhjranniku murre sarnanaeb ilmselt seetõttu siiani soome keelega. Meri on tähtis nii kaubanduse kui ka laevanduse arengus. Veeti puitu, telliseid, soola ja salapiiritust. Juba 1880ndatel aastatel lasti Käsmus ja Pedassaares merre väiksemaid rannasõidulaevu
Rabades jäävad männid kiduraks ega kasva rohkem kui mõne meetri kõrguseks. Hea tootlikkusega puistu tagavara on 600700 tm/ha. Noored võrsed kasvavad maist kuni juuli alguseni. Tüve radiaalsuunaline kasv kestab tavaliselt augusti lõpuni. 2.7 Eluiga Mänd on kuusest mõnevõrra pikemaealisem. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (meie kliimas enamasti 300 kuni 400) aastat. Eesti vanimaks männiks peetakse Lääne-Virumaal Vihula vallas Pedassaare külas kasvavat ligi 470-aastast Pedassaare mändi (ümbermõõt 3,56 m (1999) ja kõrgus 14 m). Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu. [viide?] 2.8 Saadused ja nende kasutamine Hariliku männi puit on heade mehaaniliste omaduste tõttu väärtuslik tarbepuit. Maltspuit on kollakasvalge, lülipuit punakaspruun ja hakkab intensiivsemalt tekkima pärast 40. eluaastat.
tüveümbermõõduga rinnakõrguselt Puurmani mänd Jõgevamaal ja Kõrgepalu mänd Võrumaal. Puurmani ehk Jaani-Hansu mänd asub Puurmani vallas Jürikülas Mäe Jaani-Hansu talu maadel. 20 m kõrguse puuhiiu tervislik seisund hea. Kõrgepalu mänd kasvab Varstu vallas Kõrgepalu mõisapargi serval Veliste talu maadel oru veerul. 34 m kõrgune puu on hakanud kuivama. Hariliku männi eluiga ulatub 400 500 aastani. Meie vanimad põlismännid kasvavad Lahemaa rahvuspargis Pedassaare külas, merest vähem kui paarisaja meetri kaugusel, Pedassaare neeme kaitsealal. Pilkupüüdvate rannahongade (honka ehk aihki on Lapimaal väga vana põlismänni nimetus) vanus küünib pea poole tuhande aastani (vrd Soome Metsauurimiskeskuse Metla andmetel kasvab Lapis, Urho Kekkoneni rahvuspargis 780-aastane männiätt; Californias kasvava igimänni P. longaeva vanuseks on määratud aga 4844 aastat). Pinus mugo subsp. mugo mägimänd Koor mustjas.
mänge, võistlusi rannas ja ujumist soojas vees. Ühel hommikul, kui taat jälle võrke nõutas, nägi Lõunasöögiks tuli lastel enestel lõkkematerjali ta räimede keskel midagi sädelevat. koguda, tuld teha ja vorstikesi grillida. See oli kuldkalake, kes hakkas taadiga inimkeeles Pedassaare matka seiklustest räägiti õhinal nii külla rääkima: "Ma ei ole tavaline kala, olen kuldkala tulnud vanematele kui omavahel. ja võin täita kolm su soovi, kui mind lahti lased." Neljanda ja viienda vahetuse ja osa seitsmenda- Taat ei osanud midagi soovida, läks koju ja küsis
MSA-293 EST040331149 MSA-293 2S040014 MSA-298 EST040929001 MSA-298 2S040024 NARVIA EST010101014 EK-9222 199FJ36 ESHB NATTURI EST010101427 EK-9246 1F00F33 ESGF NAVESTI EST010101430 EK-9239 1F00D19 ES2335 NEEME EST010101429 EK-9241 1F00D16 ES2169 ONTIKA EST010101150 EK-0101 1F01C01 ESKO PAPISAARE EST010101442 EK-9515 199FG17 ESEA PARTNER I EST010101431 EK-9717 197FJ20 ES2345 PEDASSAARE EST010101444 EK-9722 199FG22 ESFJ PIHLA EST010126474 EK-2152 199FH28 ES2098 PIIRISAARE EST010101439 EK-9520 199FG25 ESEE PILLE EST010126048 EK-9316 1F00I66 ES2232 PMA-003 EST031016408 PMA-003 4M990003 PMA-005 EST030912110 PMA-005 4M990005 PMA-011 EST030912281 PMA-011 4M990012 PMA-024 EST120508020 PMA-024 PMA-024 PMA-032 EST031015618 PMA-032 4M990035 PMA-034 EST031015627 PMA-034 4M990037
annaabi.ee 
