Leonardo da Vinci kunstilises pärandis on teoreetilised tööd täpselt niisama väärtuslikud kui tema mitte just arvukad kunstiteosed. Ta ei koondanud küll mitmesuguste tähelepanekute puhul tehtud märkmeid mingiks üldiseks maalikunsti traktaadiks, kuid neis avalduv mitmekülgsus ja süvenemisvõime on aukartustäratavad. Isegi vanas Kreekas polnud mõistus nii sügavalt tunginud kunstiloomingusse. Puhtmõistusepärane asjade käsitlus kallutas teda paiguti pedantsusse, mis eriti nakatas tema järeleaimajaid. Ilmselt on mõned ideed Leonardot tugevasti erutanud, sest ta pöördus nende juurde korduvalt tagasi. Leonardo da Vinci väitis, et kunstiline vorm peab vastama mitte üksnes välismaailmale, vaid ka arvestama inimeses peituvat vajadust harmoonia järele. Ta ütles: “Kas sa ei tea, et meie hing on tehtud harmooniast, ja et harmoonia sünnib ainult neil hetkil, mil esemete üldised suhted muutuvad nähtavaks või kuuldavaks
Leonardo da Vinci kunstilises pärandis on teoreetilised tööd täpselt niisama väärtuslikud kui tema mitte just arvukad kunstiteosed. Ta ei koondanud küll mitmesuguste tähelepanekute puhul tehtud märkmeid mingiks üldiseks maalikunsti traktaadiks, kuid neis avalduv mitmekülgsus ja süvenemisvõime on aukartustäratavad. Isegi vanas Kreekas polnud mõistus nii sügavalt tunginud kunstiloomingusse. Puhtmõistusepärane asjade käsitlus kallutas teda paiguti pedantsusse, mis eriti nakatas tema järeleaimajaid. Ilmselt on mõned ideed Leonardot tugevasti erutanud, sest ta pöördus nende juurde korduvalt tagasi. Leonardo da Vinci väitis, et kunstiline vorm peab vastama mitte üksnes välismaailmale, vaid ka arvestama inimeses peituvat vajadust harmoonia järele. Ta ütles: "Kas sa ei tea, et meie hing on tehtud harmooniast, ja et harmoonia sünnib ainult neil hetkil, mil esemete üldised suhted muutuvad nähtavaks või kuuldavaks?" Ta nägi seda
teoreetilised tööd täpselt niisama väärtuslikud kui tema mitte just arvukad kunstiteosed. Ta ei koondanud küll mitmesuguste tähelepanekute puhul tehtud märkmeid mingiks üldiseks maalikunsti traktaadiks, kuid neis avalduv mitmekülgsus ja süvenemisvõime on aukartustäratavad. Isegi vanas Kreekas polnud mõistus nii sügavalt tunginud kunstiloomingusse. Puhtmõistusepärane asjade käsitlus kallutas teda paiguti pedantsusse, mis eriti nakatas tema järeleaimajaid. Ilmselt on mõned ideed Leonardot tugevasti erutanud, sest ta pöördus nende juurde korduvalt tagasi. Leonardo da Vinci väitis, et kunstiline vorm peab vastama mitte üksnes välismaailmale, vaid ka arvestama inimeses peituvat vajadust harmoonia järele. Ta ütles: "Kas sa ei tea, et meie hing on tehtud harmooniast, ja et harmoonia sünnib ainult neil hetkil, mil esemete üldised suhted muutuvad nähtavaks või kuuldavaks?"
Leonardo da Vinci kunstilises pärandis on teoreetilised tööd täpselt niisama väärtuslikud kui tema mitte just arvukad kunstiteosed. Ta ei koondanud küll mitmesuguste tähelepanekute puhul tehtud märkmeid mingiks üldiseks maalikunsti traktaadiks, kuid neis avalduv mitmekülgsus ja süvenemisvõime on aukartustäratavad. Isegi vanas Kreekas polnud mõistus nii sügavalt tunginud kunstiloomingusse. Puhtmõistusepärane asjade käsitlus kallutas teda paiguti pedantsusse, mis eriti nakatas tema järeleaimajaid. Ilmselt on mõned ideed Leonardot tugevasti erutanud, sest ta pöördus nende juurde korduvalt tagasi. Leonardo da Vinci väitis, et kunstiline vorm peab vastama mitte üksnes välismaailmale, vaid ka arvestama inimeses peituvat vajadust harmoonia järele. Ta ütles: “Kas sa ei tea, et meie hing on tehtud harmooniast, ja et harmoonia sünnib ainult neil hetkil, mil esemete üldised suhted muutuvad nähtavaks või kuuldavaks
Leonardo da Vinci kunstilises pärandis on teoreetilised tööd täpselt niisama väärtuslikud kui tema mitte just arvukad kunstiteosed. Ta ei koondanud küll mitmesuguste tähelepanekute puhul tehtud märkmeid mingiks üldiseks maalikunsti traktaadiks, kuid neis avalduv mitmekülgsus ja süvenemisvõime on aukartustäratavad. Isegi vanas Kreekas polnud mõistus nii sügavalt tunginud kunstiloomingusse. Puhtmõistusepärane asjade käsitlus kallutas teda paiguti pedantsusse, mis eriti nakatas tema järeleaimajaid. Ilmselt on mõned ideed Leonardot tugevasti erutanud, sest ta pöördus nende juurde korduvalt tagasi. Leonardo da Vinci väitis, et kunstiline vorm peab vastama mitte üksnes välismaailmale, vaid ka arvestama inimeses peituvat vajadust harmoonia järele. Ta ütles: "Kas sa ei tea, et meie hing on tehtud harmooniast, ja et harmoonia sünnib ainult neil hetkil, mil esemete üldised suhted muutuvad nähtavaks või kuuldavaks?"