Ado Grenzstein [Piirikivi] "Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi." 1849: Sündis 5. veebruar. Kõksi küla, Tarvastu kihelkond. Rentniku poeg. Sai hariduse kohalikust kihelkonnakoolis. 187174: Valgas Cimze seminaris. 187476: Audrus köster ja kihelkonnakooliõpetaja. 1876: Kutsuti Tartu Hollmanni seminari (I [saksa] Õpetajate seminari) õpetajaks. 187880: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele
*Valga Cimze seminar hiljem läks Peterburi, kus 18711874 Cimze (1856-1859) sooritas eksternina seminaris *1865. aastal omandas gümnaasiumi lõpueksami *Täiendas end 1878 Jakobson saksa keele ja *kingsepa ja rätsepa 1880 Viini kirjanduse alal gümnaasiumi õpipoiss pedagoogiumis ülemkooliõpetaja kutse *oreli- viiuli ja klaverimängus võttis eratunde *18741878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust *18781880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust
Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus toimus Tartu Ülikooli juures, algkoolide õpetajaid valmistati ette õpetajate seminarides ja pedagoogiumides Tartus, Rakveres, Tallinnas, Läänemaal ning Võrus, vähem Saaremaa Gümnaasiumi pedagoogikaklassis. Iseseisvuse algul olid 6.a. Õpetajate seminarid Tartus, Rakveres, Tallinnas, Võrus, Haapsalus, sinna võeti algkooli järel. 1930-ndatel pidi algkooliõpetaja õppima 6 a. Algkoolis, 5-6.a. Keskkoolis ja 2.a. Tallinna või Tartu Pedagoogiumis. Gümnaasiumi e keskkooli õpetaja ettevalmistamiseks avati Tartu Ülikooli juures pedagoogika professuur Didaktilis-metoodiline seminar.Tulevane õpetaja pidi olema võimeline õpetama kõiki aineid, tundma emakeelt, võõrkeeli, teadma kunsti, muusikat, võimlemist ja käsitööd.Praktika toimus oma algkoolis. Seega suudeti Eesti Vabariigi lühikese olemasolu kestel valmistada ette Eesti tollaseid vajadusi
a.õpinguid didaktilis-metoodilises seminaris, et saada keskkooliõpetaja kutset. Õpetajakutset taotles ta pedagoogika ja psühholoogia õpetamise alal. Pedagoogika õpetamise metoodikat õppis ta J.Torgi juures, psühholoogia õpetamist K.Ramuli käe all. Ülikooli lõpetamise sooritatud lühikeset pedagoogilisest praktikas ei piisanud veel õpetajakutse saamiseks. Sellek tuli töötada koolis õpetajaameti kandidaadina. 1935.aaastal hakkas Elango Tartu Pedagoogiumis palgata õpetajaameti kandidaadiks. Elango andis kahe aasta jooksul direktor Voldemar Raami koormuse arvel kuus tundi nädalas pedagoogikat ja psühholoogiat. 5 5.Tartu Ülikooli stipendiaadina Viinis 1929-1931 Kui Elango oli ülikooli lõpetanud ja magistritöö kaitsnud, tehti talle tööleasumiseks mitmeid ettepanekuid. Elango valis kõige vähemtulusa- teadusliku stipendiaadi koha
enam ükski haigusnäht. Autor räägib veel oma päritolust. Ta peab end puhtvereliseks sakslaseks, kuigi tema vanemad on poolakad. Oma reisidel on teda ennekõike poolakaks peetud, kui sakslaseks. Mil sündis tema isa, oli tema vanaema veel väga suur Napoleoni austaja. Tema isa oli olnud õpetaja neljale printsessile. Ta sündis sügavat austust preisi kuninga vastu, kelle järgi sai autor ka nime. Seitse aastat õpetas ta kreeka keelt ühes pedagoogiumis viimase klassi õpilastele. Need, kes olid laiskvorstid, said karistada. Samas peab autor kaastundlikkust suureks vooruseks. Nendel inimestel on annet peita ära oma häbi, teatud asjaolude sunnil suudavad nad oma saatust muuta. Tema arvates on kõige suurem vasturääkivus siis, kui vaikitakse. Autor räägib veel, mida tähendab tema jaoks haige olemine. Tema arvates on see üks salaviha liike. Et haigust ravida on mitte midagi vastu võtta.
Turu akadeemia avamine 15. juuli. 1640 Pietari Brahe algatusel teoloogia, abiainena filosoofia, õigusteadus, arstiteadus. 1642. akadeemia juurde trükikoda ja raamatukauplus. A. Forsius koostas 17. saj. 1. veerandil esimesesd rootsi-soome kalendrid. Paavali Juusten 1576. piiskoppide kroonika. 1673. Elias Tillandzi taimeloend, ülikooli botaanikaaed. 1686. 1. lahkamine. 1759.- esimene haigla, Turus, Johannes Haartman 1821. soome vanim teadusselts 17. saj. algõpetus pedagoogiumis 1 aasta, õpetati lugema, kijutama. Rahvaõpetuse isa Turu piiskop Johannes Gezelius vanem. 1832. esimene pühapäevakool 1843. uus gümnaasiumi- ja kooliseadus, vana ladina kool hakkas hajuma. Kasvas reaalainete ja keeleõppe osakaal. Õppeprogrammi pääses soome keel. 1866. triviaalkoolide asemele alam-(2 a) ja ülemastme (4 a) algkoolid. Peale ülemastet pääses 2-aastasesse gümnaasiumi. Soomes loodi Põhjamaade esimesed riiklikud tütarlastekoolid. 1827
Turu akadeemia avamine 15. juuli. 1640 Pietari Brahe algatusel teoloogia, abiainena filosoofia, õigusteadus, arstiteadus. 1642. akadeemia juurde trükikoda ja raamatukauplus. A. Forsius koostas 17. saj. 1. veerandil esimesesd rootsi-soome kalendrid. Paavali Juusten 1576. piiskoppide kroonika. 1673. Elias Tillandzi taimeloend, ülikooli botaanikaaed. 1686. 1. lahkamine. 1759.- esimene haigla, Turus, Johannes Haartman 1821. soome vanim teadusselts 17. saj. algõpetus pedagoogiumis 1 aasta, õpetati lugema, kijutama. Rahvaõpetuse isa Turu piiskop Johannes Gezelius vanem. 1832. esimene pühapäevakool 1843. uus gümnaasiumi- ja kooliseadus, vana ladina kool hakkas hajuma. Kasvas reaalainete ja keeleõppe osakaal. Õppeprogrammi pääses soome keel. 1866. triviaalkoolide asemele alam-(2 a) ja ülemastme (4 a) algkoolid. Peale ülemastet pääses 2-aastasesse gümnaasiumi. Soomes loodi Põhjamaade esimesed riiklikud tütarlastekoolid. 1827
annaabi.ee 
