Sternberg, Alfred Binet,William Stern, John C.Raven 16.Multiinteligentsus 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus 2. Loogilis.matemaatiline intelligentsus 3. Ruumialane intelligentsus 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 5. Muusikaline intelligentsus 6. Personaalne intelligenstsus 17.Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Seesmine komponent Kogemuslik komponent Seotus väliskeskkonnaga 18.Juhan Tork Ta oli Eesti pedagoogikateadlane, kes kohandas aastatel 1933-1939 kooliõpilaste intelligentsuse testi eesti lastele. 19.IQ Intelligentsuskvoot.selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. 20. Motivatsioon Nim vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 21.Optimaalseisund Kui kaks täiesti võrdsete oskustega inimest lähevad autojuhieksamile, kusjuures neist üks on väga ärevil teine
Ka lastele on väga tähtis tema ja isavaheline suhe. Ühiste mängude abil õpivad isa ja laps teineteist tundma ja samas õpetavad isad lapsele iseseisvust. Isad annavad võrreldes emadega mängudes lapsele rohkem vabadust ja võimaldavad ka rohkem seeläbi lapsel oma võimeid proovile panna. Isa tegevus kujundab lapses ka soorollidele omast käitumist. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli. Pedagoogikateadlane Maie Tuulik väidab, et poisil toimub rolliline samastumine isaga 5 – 7 eluaastal, tüdrukul emaga 4 – 8 eluaastal. Samastumisele aitavad kaasa soojad ja südamlikud suhted vastassoost vanemaga. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. Viiendast eluaastast võiks pojaga tegelda rohkem isa, sest temalt õpib poeg iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult
koolivägivald, suhtlemisraskused, oskamatus probleeme lahendada, teismeliste enesetapud, alkohol, uimastid. Ent hädad ei lõpe puberteediga. Minu õpetaja Strebeleva ütleb, et käitumisprobleemidega täiskasvanud pole reeglina lapseeas piisavalt mängida saanud. Soome psühholoogid hoiatasid ammu, et ühiskond, mis hakkab laste arengut teatud etapil kiirendama ja Eesti ühiskond teeb seda väga võimsalt , viib lapsed hoopis arengukriisi. Nagu ütleb pedagoogikateadlane Karl Karlep: hakkad liha küpsetama, paned valusa tule alla, ja milline on tulemus? Väljast kõrbenud, seest toores. Kõik vanemad ei sunni lapsi trenni, vaid lasevad ikka mängida. Jah, aga osa asju jääb tegemata. Minulgi läks tükk aega, enne kui mõistsin, et ka tavaarenguga laps ei hakka mängima, kui teda ei õpetata. Ta omandab küll esemete piiratud kasutusoskuse, aga ta ei oska neid rollitingimustes tarvitada ega rollis suhelda.
, kus?, kuidas? moodustavad kognitiivsete oskuste tugeva põhja. Et saavutada mitmekülgsemat vaatenurka ja rohkem põhjalikke vastuseid küsimusele miks?, uurib õpilane peategelaste mõtteid, motiive ja tundeid, tuginedes oma taustateadmistele.3 Vastus küsimusele miks? põhineb nii kognitiivsetel kui sotsiaalpsühholoogilistel oskustel. Õpilane omandab sotsiaalpsühholoogilised teadmised peamiselt niinimetatud autentseid küsimusi kasutades. Norra pedagoogikateadlane Olga Dysthe põhjendas oma töös „Mitmehäälne klassituba“ (The Multivoiced Classroom), 1996, et autentsete küsimustega töötamine annab tihti paremaid tulemusi. Täielikult autentset küsimust iseloomustab tõsiasi, et sellel pole etteantud vastust erinevalt instrumentaliseeritud küsimusest, millele on alati konkreetne vastus olemas. Nii ei saa õpilased vastates tugineda õpikule või õpetaja vastustele. Veel enam, isegi õpetajal ei ole vastust. Õpilane jõuab vastuseni,
annaabi.ee 
