Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Tartu Näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. Aastal 1969 valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kellena ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga. Pingelise töö kõrval on Arnold Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti
19461949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Tartu näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. Töö kõrvalt on Arnold Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti Looduskaitse Seltsi esimees ning hariduselu edendava Forseliuse Seltsi esimees. Arnold Rüütel asutas ühiskondlikel alustel
Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal · 1972 põllumajandusteaduste kandidaat · 1991 kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi Ametikohad · 19491950 Saaremaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoom · 19501955 armeeteenistus; · 19551957 Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja · 19571963 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik · 19631969 Tartu Näidissovhoosi direktor · 19691977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor Ametikohad · 1969 Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi aseesimees · 19771979 EKP Keskkomitee põllumajandussekretär · 1977 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal ja EKP Keskkomitee büroo liige · 19791983 ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja
erialal 1972 põllumajandusteaduste kandidaat 1991 kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi Karjäär 1949–1950 Saaremaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoom 1950–1955 armeeteenistus; 1955–1957 Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja 1957–1963 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik 1963–1969 Tartu Näidissovhoosi direktor 1969–1977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor 1969 – Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi aseesimees 1977–1979 EKP Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal 1977 – Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal ja EKP Keskkomitee büroo liige 1979–1983 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja
märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Saaremaal. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta aastatel 1949-1950 Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. 1955-1957 oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. 1957. aastal sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Aastail 1963-1969 töötas ta Tartu Näidissovhoosi direktorina, lõpetades töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. 1969. aastal valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kus ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga. 1977. aastast on Arnold Rüütel olnud mitmetel kõrgetel riiklikel ametikohtadel, algul
Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta aastatel 1949-1950 Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. 1955-1957 oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Arnold abiellus oma esimese ja ainukese abikaasaga Ingrid Ruusiga 1959. aastal. Neil on kaks tütart, Maris ja Anneli. 1957. aastal sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Aastail 1963-1969 töötas ta Tartu Näidissovhoosi direktorina, lõpetades töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. 1969. aastal valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kus ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga. 1977. aastast on Arnold Rüütel olnud mitmetel kõrgetel riiklikel ametikohtadel, algul
juhul ka lehm. Häda sunnil toimus pidev varastamine, mille eest olid ette nähtud väga karmid karistused. Isegi koristatud põllult mahapudenenud viljapeade noppimise eest oli 1930. aastatel ette nähtud surmanuhtlus. [redigeeri] Kolhoosi juhtimine Kolhoosi eesotsas oli kolhoosnike üldkoosoleku poolt valitav esimees. Need valimised olid samuti formaalsed nagu kõik valimised Nõukogude Liidus. Juhtkonda kuulusid veel aseesimehed ja peaspetsialistid: peaagronoom, peazootehnik, pearaamatupidaja jmt. Kolhoosi juhtkonna liikmete töötasud olid märgatavalt suuremad kui kolhoosi lihtliikmete omad. Kehtis premeerimise süsteem, mis oli sõltuvuses riigiplaani täitmisest. Kolhoosi kui majandusüksuse peamine ülesanne oli täita riiklik plaan ning müüa riigile kehtestatud hindadega põllumajandustooteid. Plaani täitmise eest vastutas kolhoosi juhtkond eesotsas esimehega.
annaabi.ee 
