Sissejuhatus Käesoleva töö uurimisprobleem seisneb selles, et vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria kohaselt kaasneb moderniseerumisega paratamatult riikide suurem sõltumine üksteisest. See tähendab vastastikuse sõltuvuse suurenemist mistahes olukordades. Olgu selleks sõjalised, poliitilised või majanduslikud küsimused. Ukraina ja Venemaa vahelised suhted on kogu maailma meedias pideva jälgimise all. Mismoodi aga Eesti peavoolumeedia oma riigi kodanikele kahe riigi suhteid, Venemaa seisukohast vaadatuna, kajastab ning kui suureks peavad Vene riigipead kahe riigi omavahelist sõltumist teineteisest, usun, et on eesti meedia lipulaeva, online-meediaväljaande Postimees.ee vahendusel päris huvitav jälgida. Töö uurimiseesmärgiks saab olema analüüsida, milline on Eesti peavoolumeedia lipulaeva, Postimees.ee, nägemus Ukraina ja Venemaa vahelise kriisi ajal ning selle
Mariin Virolainen, RIRIB12 Uurimisplaan "Milline on Eesti enimloetuima online-meediaväljaande Postimees.ee nägemus Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning nendevahelisest sõltumisest kriisi ajal ja selle järgselt?" Minu töö uurimiseesmärgiks saab olema analüüsida, milline on Eesti peavoolumeedia lipulaeva, Postimees.ee, nägemus Ukraina ja Venemaa vahelise kriisi ajal ja selle järgselt kahe riigi omavahelistest suhetest ning teineteisest sõltumisest. Töö uurimiseesmärki toetav uurimisprobleem seisneb selles, et vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria ütleb - moderniseerumisega kaasneb paratamatult ka riikide suurem sõltumine üksteisest. Ukraina ja Venemaa vahelised suhted on kogu maailma meedias pideva jälgimise all. Mismoodi aga
Kui teda tõesti mõni artikkel mõnes ajakirjas huvitab, siis ta selle ka endale soetab. Samuti võib välja tuua tema suure huvi ristsõnade vastu, mistõttu on tal alati varuks mõni ristsõnakogumik. Nagu juba mainitud sai, siis tegemist on tõesti palju lugeva inimesega ning tal on üsna laialdased teadmised mistahes eluvaldkonnas, teda on alati huvitav kuulata ja ta oskab kaasa rääkida mistahes päevakohastel teemadel,olles igapäevaselt kursis maailmas toimuvaga, olgugi, et peavoolumeedia vahendusel, aga seda ei tauni mitte keegi. Lähedast peretuttavat, 50-aastast taksojuhti, iseloomustab kenasti ütlus ’’kuidas kunagi’’. Härra teenib igapäevaselt leivaraha autoroolis ning on iseenesestmõistetav, et mitte igal hetkel ei sõiduta ta kliente ühest Tallinna otsast teise. Kui päev möödub kodustes tingimustes, siis mängib televiisor toanurgas enamuse ajast päevas, otseseid eelistusi ei ole, lihtsalt ajaviiteks, kuigi õhtuti tuleb kindlasti ära vaadata uudised
Tallinnas Maleva 18 asuvale munitsipaalmajale haldusteenust osutava OÜ Wawa tegevjuhilt Andreselt maja korterite ebaseadusliku üürilepingute pikendamise protsessi läbiviimise eest. Õhtuleht, 11.11.2009 Politoloog: Keskerakonna isoleerimine õigustab räpasust. «Ei saa päris tähelepanuta jätta Keskerakonna iga-aastast nurinat selle üle, et peavoolumeedia nad isolatsiooni jätab,» rääkis Jakobson Postimees.ee'le. «Olles analüüsinud valimiste ja poliitika kajastamist mitmete aastate lõikes, tuleb tunnistada, et seda on ka tehtud. Viimast kasutab Keskerakond aga õigustuse ja legitimeerimisvahendina oma ebakonventsionaalsete ning seaduslikkuse piiril laveerivate kampaaniavõtete puhul.» Jakobsoni hinnangul jäi nii kohalike kui ka europarlamendi valimiste eel tulevate valimiste meediakajastus õhukeseks.
(keeleõppel on praktiline eesmärk, mille taustal on uue keele oskusest saadav praktiline kasu ja soodustused, st keeleoskus on vahend saavutada majanduslikku kasu või paremat sots.majanduslikku positsiooni, nt vene- eestlased). 12. SOTSIOLINGVISTIKA JA KEELEIDEOLOOGIA. Ideoloogia on teatud ühiskonnale või sots. grupile omane ideede ja väärtuste tervik või nende „kujutis“. Keeleideoloogia on sotsiolingvistika haru, mille kese on arusaam korrektsest keelest. Peavoolumeedia põhiteemad on eesti k ohustatuse diskursus, eesti k ja „õige“ eesti k konkurendid, võru k positsioon, eesti k kestlikkus väljaspool Eestit. 13. SOTSIOLINGVISTIKA JA KEELEÖKOLOOGIA – teadus keele ja tema keskkonna vastasmõjust ning kuidas säilitada maailma keelelist mitmekesisust. Sellega tegeleb E. Haugen: keeleökoloogia on valdkond, mis uurib mistahes keele ja teda ümbritseva keskkonna koos- või vastasmõju, pidades keskkonna all silmas
annaabi.ee 
