tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais nagu suitsetajalgi. Kaudset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30 45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 5570% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket. Tubakasuitsu kõrvalvoos on: 3,5 korda rohkem tõrva
Sigareti suits ei kahjusta ainult suitsetajat, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigareti suitsu. Pasiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid aineid kui suitsetaja, sest kõrvalvoosuits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30-45 % tubaka põlemisel tekkivast ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lendlevat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 55-70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakest ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket.
Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja -on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 3045% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 5570% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket.
Põhjusteks südame- ja vereringehaigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes (3). 4. Passiivse suitsetamise mõjud. Passiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Passiivse suitsetamise mõju jaguneb kaheks lühiajaline ja pikaajaline mõju (4). Tubakasuitsus viibimine põhjustab kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ning teisi allergiale iseloomulikke tunnuseid. Passiivne suitsetamine võib põhjustada peavalu, iiveldust ja unisust. Astmahaigetel kutsub passivne suitsetamine esile astmahooge. Need mõjud on lühiajalised ning üldjuhul kaovad, kui enam ei viibita suitsuses keskkonnas.
inimeste sigaretisuitsu. Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais nagu suitsetajalgi. ( 4 ) Passiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. ( 4 ) On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. ( 4 ) Oktoobri alguses Haigekassa tellimusel Turu-uuringute ASi poolt läbiviidud uuringu eesmärgiks oli selgitada passiivse suitsetamise ulatust ühiskonnas. Uuringust selgub, et Eestis on passiivne suitsetamine suureks probleemiks- üle pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all.(5) Võitluses tubakavaba keskkonna eest on üks olulisemaid tahke ühiskonna suhtumise muutmine
annaabi.ee 
