teeninud mehed,Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud,Punaarmee mobilisatsioonidest kõrvalehoidjad ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed.Eesti alal puudusid üleriigilised ja maakondlikud metsavendade organisatsioonid.Suuremates salkades tegutses 50-60meest,enamasti siiski 5-10liiget.Välisabi Eesti metsavennad praktiliselt ei saanud,seetõttu toetasid neid kohalikud elanikud toiduga, vajadusel peavarjuga ja jagasid infot.Salgad tegutsesid üle kogu Eesti,aktiivsemalt Pärnu-, Viru- ja Võrumaal: rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone,tapeti nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteedel.Samal ajal pandi toime röövimisi kauplustes,taludes ja meiereides.Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja lugeoleku väeosi, miilitsaüksusi,aga ka kohalikke nõukogude aktiviste.1950ndate alguseks suutis okupatsioonivõim
· Rakmepäevad · Jalapäevad · Abitegu 19. saj. keskpaigast mingi üle raharendile Riigimaksud Pearahamaks(70 kop) Nekruti andmine- Vene sõjaväkke alguses 25. aastaks(enamus ei tuld tagasi) hiljem vähendati Kogukondlikud koormised · Teede korrastamine · Kool+ magasiait · Nõrkade eest hoolitsemine 1849 Liivimaa talurahva seadus · Vabaneti tööst mõisapõllul(tööle asusid mõisamoonakad, e inimesed, kellel tasuti moona ja peavarjuga) · Peremees pidi otsustama kuidas tulutoovamalt majandada · Mindi üle raharendile · Algas Talude müük 1856- taolised seadused Eestimaal 1865 Saaremaal 1865- kaotati kodukari õigus 1866- Vallaseadus(lõppes mõisnike kohtu ja politseivõim) 1868- täielik raharent Balti erikord: · Valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. · Seati sisse, et provintsid ei langeks tagasi Rootsi alla.
Impressionism on murranguline aeg kunstiajaloos. Ta viib lõpule pika arengu, mis on alguse saanud renessansist. Impressionism viib looduse kujutamise omaette täiuseni, lõpetab vanema kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole. Sajandivahetusel toimub korra tagasiminek ja tehakse palju sellist kunsti, mis on seotud vanema kunstiga. Claude Monet üks kuulsamaid impressioniste. Kuulsad maalid ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Jalutuskäik, ,,Naine peavarjuga", ,,Mooniväli", ,,Talvemaastik". Tema kõige kuulsam teos on ,,Roueni katedraal". Teda huvitas vee maalimine, vee sillerdus, tiigid. Elu lõpupoole tema tööd muutvad hästi lopsakaks, ta kasutas väga palju värvi oma töödes. Camille Pissarro tema maalis palju päikeseküllaseid Pariisi tänavapilte ja ka loodust. Teosed: ,,"punased katused", Sild Rouenis". Auguste Renoir maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised
pidi kiiresti maalima. Impressionism on murranguline aeg kunstiajaloos. Ta viib lõpule pika arengu, mis on alguse saanud renessansist. Impressionism viib looduse kujutamise omaette täiuseni, lõpetab vanema kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole. Sajandivahetusel toimub korra tagasiminek ja tehakse palju sellist kunsti, mis on seotud vanema kunstiga. Claude Monet üks kuulsamaid impressioniste. Kuulsad maalid ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Jalutuskäik, ,,Naine peavarjuga", ,,Mooniväli", ,,Talvemaastik". Tema kõige kuulsam teos on ,,Roueni katedraal". Teda huvitas vee maalimine, vee sillerdus, tiigid. Elu lõpupoole tema tööd muutvad hästi lopsakaks, ta kasutas väga palju värvi oma töödes. Camille Pissarro tema maalis palju päikeseküllaseid Pariisi tänavapilte ja ka loodust. Teosed: ,,"punased katused", Sild Rouenis". Auguste Renoir maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised
koostööd teinud, Punaarmee mobilistatsioonidest kõrvalehoidjaid ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesi. Nemad moodustasidki metsavendade põhikontingendi, erinevatel aegadel võis ühtekokku metsas olla ligikaudu 30000 inimest, neist aktiivses relvavõitluses osalejaid kuni 10000. Puudusid üleriigilised ja maakondlikud organisatsioonid, ei saadud välisabi seega kohalikud toetasid toidu ja peavarjuga, jagasid informatsiooni. Salgad tegutsesid üle Eesti, aktiivsemalt Pärnu-, Viru- ja Võrumaal. Rünnati julgeolekuüksusi ja hävitus(rahvakaitse)pataljone, tapeti nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel, rööviti kauplusi ja meiereisid, isegi talusid. · Noorte salaorganisatsioonid enamik organistatsioone tegeles Tallinnas ja Harjumaal, samuti Tartu- ja Võrumaal. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range