Õiguse vaimse infrastruktuuri näitajate süsteem (lk. 87) amorfne (kujutu, vormitu) -struktuurne, irratsionaalsus (mittemõistuslik, mõistusega haaramatu, loogiliselt seletamatu) ratsionaalsus (mõistuslik, mõistuspärane; otstarbekas), desintegreeritud-integreeritud (lõimima, osadest tervikut moodustama) (teljed) Õiguse struktuur Romaani-germaani õigussüsteemis, kuhu kuulub Mandri-Euroopaga ka Eesti, jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda - eraõigus ja avalikõigus. Need peavaldkonnad liigenduvad allvaldkondadeks- kuhu omakorda lülituvad kõrvalvaldkonnad . Era- ja avaliku Õiguse piiritlemisel on vanimaks kriteeriumiks nn huviteooria. Avalik õigus on seotud Rooma riigiga, eraõigus on seotud üksiku isiku käsuga. Järelikult: kui mingi juhtumi või probleemi puhul on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub see juhtum või probleem avalikku õigusse. Nüüdisajal on Õigusvaldkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria, mille kohaselt on
erinevatesse rühmadesse. Õigusharu koondab õigusnorme, milledega reguleeritakse sellele harule spetsiifilise meetodiga kvalitatiivselt ühetüübilisi ühiskondlikke suhteid (era- ehk tsiviilõigus; kriminaalõigus, riigiõigus, rahvusvaheline õigus jt). ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1 Prof. R.Narits kasutab mõistet peavaldkonnad (Narits, 54,lk 23) 61 Õigusharusid on võimalik liigitada ühtse objekti raames selles sisalduvate eriobjekte reguleerivate normide alusel veel allharudeks, mida nimetatakse õiguse instituutideks (nt ombudsmani instituut riigiõiguses; tehingud tsiviilõiguses; isikuvastased kuriteod kriminaalõiguses). Õiguse süsteem + institutsioonid, kes on pädevad õigusega kindlaksmääratud viisil õigust looma = riigi õiguskord.
Tegu on põhinormidega, mis vastavad loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõiglusele ehk ülipositiivsele õiglusele. 350. Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks? Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused? Õiguskorra kaks suurt valdkonda (kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris). Need on peavaldkonnad, mida on võimalik liigendada alavaldkondadeks, kuhu omakorda lülituvad kõrvalvaldkonnad. Huviteooria– vanim eristamise kriteerium –avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga. Subjektiteooria – kaasajal määrvaks – õiguslik probleem kuulub sellest teooriast lähtudes eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhetes). Avaliku
infrastruktuuri näitajate süsteem (lk. 87) amorfne (kujutu, vormitu) -struktuurne, irratsionaalsus (mittemõistuslik, mõistusega haaramatu, loogiliselt seletamatu) ratsionaalsus (mõistuslik, mõistuspärane; otstarbekas), desintegreeritud-integreeritud (lõimima, osadest tervikut moodustama) (teljed) Õiguse struktuur Romaani-germaani õigussüsteemis, kuhu kuulub Mandri-Euroopaga ka Eesti, jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda - eraõigus ja avalik õigus. Need peavaldkonnad liigenduvad allvaldkondadeks- kuhu omakorda lülituvad kõrvalvaldkonnad. Era- ja avaliku Õiguse piiritlemisel on vanimaks kriteeriumiks nn huviteooria. Avalik õigus on seotud Rooma riigiga, eraõigus on seotud üksiku isiku käsuga. Järelikult: kui mingi juhtumi või probleemi puhul on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub see juhtum või probleem avalikku õigusse.
annaabi.ee 
