Vigastuse korral võib esineda ajukoe või koljusiseste veresoonte kahjustus või koljumurd (Esmaabi käsiraamat 2004: 179). Peatrauma esinemissagedus on 260-450/100 000 inimese kohta aastas, millest 70% moodustavad mehed. Peatraumad on sagedased ka -lastel. Suurem osa traumasid tekib suhteliselt väikese jõu mõjul komistamisel, madalalt kukkudes, teistega kokkupõrkamisel. Ägedaid koljusiseseid tüsistusi (verejooksud, verevalumid jm) tekib 1-3% kerge peatraumaga inimestest. Peatraumasid jaotatakse: Pea põrutus - ei esine teadvusekaotust, inimene käitub aktiivselt, muid häireid ei esine; kerge aju kinnine vigastus teadvusekaoga. Peaaju vapustus mitte üle 20-30 minuti või ka ilma, võib esineda mäluhäireid, peavalu, nõrkust, unisust, uimasust, pearinglust, unehäireid, ülitundlikkust jm. Peaaju põrutus - teadvusekadu üle 30 minuti,- esinevad teadvusehäired, lisaks võimalikud muud häired.
ja rääkima? Missugune oli tema areng võrreldes eakaaslastega? Kuidas sai laps hakkama lasteaias? Missugused olid suhted teiste lastega? Põetud haigused ja vigastused, kaasa arvatud tavalised lastehaigused. Olulised on lastehaiguste tüsistused, hüpoksia, krampide teke kõrge temperatuuri foonil. Kaitsesüstimistejärgsed allergilised reaktsioonid. Ülitundlikkuse ilmingud. Eelnevad operatsioonid. Peatraumade osatähtsust on mõnikord raske määrata. Enamikul lastest on olnud väiksemaid peatraumasid. Peatrauma raskust saab hinnata sellele järgnenud teadvusekao pikkuse ning traumajärgsete nähtude olemasolu või puudumise alusel – kas last vaatas ka arst ning kas tehti röntgenülesvõtteid. Kraniaalnärvid ja perifeersed närvid. Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad
paksud sokid või paljajalu. Alustada kergemate hüpetega, veendumaks, et hüppaja suudab kontrollida oma liigutusi – lahtitõukamise koht ühtib maanudmiskohaga. Batuuti ei tohi kasutada, kui see on märg (peale vihma). Kokkupõrgete vältimiseks hüppab 1 laps korraga. Vältida kukerpallitamist, sest ebaõige maandumine batuudile võib põhjustada selja-, kaela- ja peatraumasid. Batuudi all ei tohi olla kõrvalisi esemeid. Ergonoomiline elukeskkond Magamisase – madrats ei tohi olla liiga pehme ega ka liiga jäik. Keha peab olema igast piirkonnast hästi toestatud ja asetsema sirgelt. Pehmel asemel vajutakse küüru. Hea padi toestab korrektselt kaela. Asend mängimisel – last suunata kasutama vaheldumisi mõlemat kätt ja jalga. - Tõukerattal sõites soodustada hoo andmist nii ühe kui teise jalaga.
teab ja oskab kirjeldada peatraumale ja ajutraumale omaseid sümptomeid; teab, milliste kaasnevate vigastustega tuleb pea- ja ajutrauma korral arvestada; oskab kirjeldada, millised tegevused olenevalt peatraumast või ajutrauma raskusets on esmatähtsusega ja kuidas anda haiglaeelset erakorralist abi; teab, milliseid ravimeid pea- ja ajutrauma korral kasutatakse. Üldine sissejuhatus Peatraumasid, sh ajutraumasid, esineb kõigis raskusastmetes alates kergest peapõrutusest kuni surmani. Peatraumad jaotatakse koljutraumadeks ja ajutraumadeks. Kuni 40-aastaste liiklusõnnetusohvrite surmajuhtumitest üle poole on põhjustatud ajutraumast. Joonis 34.1. Peaaju piirkonnad 479 Põhisümptom: teadvusetus Umbes 50%-l kõigist ajutraumadest tekib juba õnnetuse hetkel rakukahjustus. Kuid see ei määra ära lõplikku vigastuse ulatust
annaabi.ee 
