selle esinemissagedus kasvab eaga (Froeling jt, 1991) Näiteks on välja toodud, et 20% on peapöörituse põhjus lastel just asendivertigo aga vanemaealistel põhjustab peapööritust see haigus juba 50% juhtudest. (Uneri jt, 2003; Oghalai jt, 2000) See on esinev siis kui pea positsioon ruumis muutub kiiresti võrreldes gravitatsioonijõuga. Pooltel juhtudel käsitletakse selle põhjused kui ideopaatilisi, nooremaealistel esineb seda kõige sagedamini peatraumade järgselt ja vanemaealistel, seoses degeneratiivsete muutustega sisekõrvas. Põhjused Seda põhjustab mehaaniline ärritus sisekõrvas, kus vastavad mehhanismid annavad ebanormaalse vastuse pea liikumisele ja seeläbi ärritades tasakaaluelundeid tekib vertigo. Tekib see poolringkanalites, peamiselt posterioorses, harvem horisontaalses (3-12%) ja anterioorses poolringkanalis (2%). Ärritus, mis vallandab vertigo on põhjustatud
Tortikollis tekib kiirete ja jõuliste peapöörete tagajärjel. Närviärritus võib tekitada lihasspasmi. Sümtomid: 1. pea on pööratud sundasendisse; 2. pea pööramine on valulik; 3. terav valu kuklas Raviks on soojendav kaelaside, soojendavad salvid, valuvaigistid. Rakendatakse ka venitamist. Taastumine kestab ühe nädala. 16 Peavigastused 17 Peatraumade korral esinevad sageli hematoomid, ödeemid, latseratsioonid ja näoluude fraktuurid. Peahaavad on väga veritsevad, seetõttu on verejooksu peatamine tihti probleemiks. Väiksemate haavade korral piisab verejooksu peatamiseks haava poolte kokku surumine ja nende fikseerimine plaastritega. Suurema haava korral peab kasutama ka sidet. Kui haava ääred on ebamäärased, rebenenud või katki, vajab haav juba kirurgilist korrastamist.
Haapsalu Kolledz 8 Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades 3. AJU IMPLANTAADID Ajuimplantaadid on seadmed, mis kinnituvad otse subjekti aju külge tavaliselt aju pinnale. Laialdast uuringut tehakse hetkel selles suunas, et luua biomeditsiililisi proteese erinevatele ajuosadele mis on lakanud töötamast peatraumade tagajärjel. Selle alla lähevad näiteks meeli asendavad seadmed (nägemine). Ajuimplantaadid stimuleerivad osa ajust elektriimpulssidega või salvestada tulemusi, ning võivad teha mõlemat. Seda on hetkel turvaliselt võimalik teha ainult alades ajust, kus selle funktsioonid on teada. Aju kompleksuse ja vastava arvutusjõudluse puudumise tõttu ollakse alles nüüd tõsisemate võimaluste lävel. Tulemusi on saavutatud nägemise ja kuulmise asendamisel
kulg oli normaalne, kas iaps lubati koju õigeaegselt? Areng. Kui vanalt hakkas laps kõndima ja rääkima? Missugune oli tema areng võrreldes eakaaslastega? Kuidas sai laps hakkama lasteaias? Missugused olid suhted teiste lastega? Põetud haigused ja vigastused, kaasa arvatud tavalised lastehaigused. Olulised on lastehaiguste tüsistused, hüpoksia, krampide teke kõrge temperatuuri foonil. Kaitsesüstimistejärgsed allergilised reaktsioonid. Ülitundlikkuse ilmingud. Eelnevad operatsioonid. Peatraumade osatähtsust on mõnikord raske määrata. Enamikul lastest on olnud väiksemaid peatraumasid. Peatrauma raskust saab hinnata sellele järgnenud teadvusekao pikkuse ning traumajärgsete nähtude olemasolu või puudumise alusel – kas last vaatas ka arst ning kas tehti röntgenülesvõtteid. Kraniaalnärvid ja perifeersed närvid. Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mille moodustavad
annaabi.ee 
