Savinõudel kujutati ka musitseerivaid ja tantsivaid inimesi Kalliskivid Asteegid hindasid väga kõrgelt igasuguseid kive ja meistrid tegid neist imepäraseid asju Eelistati särava pinnaga värvilise kive nagu nefriit ning teisi rohelisi kive aga ka türkiisi, mäekristalli ja tumepunast kivi porfüüri Nendest valmistati ehteid, anumaid, kujusid Kõige hinnalisem kivi oli nefriit, mis seostus eluandva vee ning peatoidu maisiga Äri Makse pidid maksma lihtinimesed. Juhataja pidas maksude maksmise üle arvet Erinevaid kaupu vahetati ja müüdi turuväljakutel Kaupmehed käisid kaugetes maades ning tõid troopiliste lindude sulgi, kulda, vääriskive ja jaaguarinahku Religioon Asteekide religioon oli keeruline ja ühendas endas erinevaid jumalaid, tähtpäevi, juhendeid ja värve
ning väljendub * Kasutada ja ei keeldu toidust. teatud toidu kaunistatud eelistamises või toidunõusid. üldse toidust Nt: taldriku põhjas keeldumises. on pilt või taldriku ääred on kaunistatud. * Innustada peatoidu söömist, garanteerides talle pärast seda magustoiduna mahlajäätise. * Haiglas olles pakkuda pt seda toitu, mida on
vigastusi, pahandusi või muud õnnetust. [] Päeva peamist, õhtusööki ei keedetud igal õhtul, vaid 1-3 korda nädalas. Selleks oli siis supp või puder. Leibagi küpsetati suurem kogus korra nädalas või harvemgi. Eriti kiireks ajaks küpsetati lausa mitme nädala varu ette. Siis kulus ka seisnud tahket leiba vähem. Värsket pehmet leiba sai ainult pühade ja pidude ajal. [] Kindlaks oli kujunenud ka päevane peatoidu rütmiline vaheldumine, mis paikkonniti kõrvalekalletega oli üle Eesti üsna ühetaoline. Kahel päeval nädalas, tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul keedeti putru. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel oli söögiks herne-, oa- või läätseleem. Vaheldust tõid toiduks kasutatavad ained odratangupuder ja jahupuder, leemele pandi sisse erinevaid lisandeid ja suvel sai kasutada rohkem piima. [] 7
vahepala. Kevadel, rändlindude saabumise ajal, võeti varahommikul enne tööleminekut linnupetet, s.o hammusati mõni suutäis leiba. Päeva peamist toitukorda, õhtusööki, ei keedetud vanemal ajal mitte iga päev, vaid 1-3 korda nädalas. Korraga keedeti lihsalt suurem kogus toitu. Leibagi küpsetati, vaid korra nädalas või veelgi harvem, suurem kogus tagavaraks. Värsket pehmet leiba sai vanasti süüa ainult pühade ja pidude ajal. Oli kujunenud ka päevase peatoidu rütmiline vaheldumine nädala jooksul, nt kahel päeval nädalas söödi putru, kolmel päeval herne-, oa- või läätseleent, mida kord nädalas keedeti liha või rasvaga. Põhilisteks lauanõudeks olid pärnast, haavast või sanglepast treitud kausid. Puder, leem, kört anti lauale suure kausiga, milles sööjad seda puulusikaga helpisid. Pudru keskele tehti silm, kuhu pandi kaste. Taldrikuid kasutati vähe, needki olid valdavalt puust
annaabi.ee 
