1000 kg/ha; Intensiivne basseini- ja sumbakasvatus - täielikult kunstlikul toidul, kõrge austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole. 3. Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse. (Eelistatum on isevoolne veevarustus – vesi peatiigist. Pumpamisel varustatakse tiike jõest või järvest veega täielikult või vajadusel. Sõltumatu veevarustuse korral on tiikide veega varustamiseks rajatud eraldi veehaarde kanalid. Sõltuva veevarustuse puhul läbib tiike jõesäng või on tiigid rajatud jõesängi kõrvale. Tiigid asuvad järjestikku ning nende täitmist ja tühjendamist ei saa eraldi korraldada.) 13. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus.
Intensiivne tiigikasvatus - lisasöötmisega, kõrgemad asustustihedused, kaubakala toodang 500 - 1000 kg/ha; Intensiivne basseini- ja sumbakasvatus - täielikult kunstlikul toidul, kõrge austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole. Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse. Eelistatum on isevoolne veevarustus vesi peatiigist. Pumpamisel varustatakse tiike jõest või järvest veega täielikult või vajadusel. Sõltumatu veevarustuse korral on tiikide veega varustamiseks rajatud eraldi veehaarde kanalid. Sõltuva veevarustuse puhul läbib tiike jõesäng või on tiigid rajatud jõesängi kõrvale. Tiigid asuvad järjestikku ning nende täitmist ja tühjendamist ei saa eraldi korraldada. 4. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus.
Eestis on kaks täiesüsteemilist karpkalakasvandust Ilmatsalu ja Haaslava. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m). Kasvutiigid suuremad (5-25 ha) ja sügavamad (1 - 2 m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega. Talvitustiigid on pikad, kitsad (pikkuse-laiuse suhe 10:2) ja sügavad (2-3 m). Veevarustus Eelistatum on isevoolne veevarustus vesi peatiigist. Pumpamisel varustatakse tiike jõest või järvest veega täielikult või vajadusel. Sõltumatu veevarustuse korral on tiikide veega varustamiseks rajatud eraldi veehaarde kanalid. Sõltuva veevarustuse puhul läbib tiike jõesäng või on tiigid rajatud jõesängi kõrvale. Tiigid asuvad järjestikku ning nende täitmist ja tühjendamist ei saa eraldi korraldada. Täiesüsteemne kasvandus *Täiesüsteemses kasvanduses on tavaliselt sugukalatiigid sugu- ja asenduskalade
karpkalakasvanduses. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m). Kasvutiigid suuremad (5-25 ha) ja sügavamad (1 - 2 m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega. Talvitustiigid on pikad, kitsad (pikkuse-laiuse suhe 10:2) ja sügavad (2-3 m). 49 Veevarustus Eelistatum on isevoolne veevarustus – vesi peatiigist. Sõltumatu veevarustuse korral on tiikide veega varustamiseks rajatud eraldi veehaarde kanalid. Sõltuva veevarustuse puhul läbib tiike jõesäng või on tiigid rajatud jõesängi kõrvale. Tiigid asuvad järjestikku ning nende täitmist ja tühjendamist ei saa eraldi korraldada. Pumpamisel varustatakse tiike jõest või järvest veega täielikult või vajadusel. 50 Täiesüsteemne kasvandus
annaabi.ee 
