lugu, kuidas Peeter I ehitas Peterburi ja teiseks: üks linna õnnetu väikeametnik toob välja mõtte, et on kaks stiihiat mille inimene on võimetu: LOODUS ja TSAARI VÕIM. Kokkuvõte: P kirjutas oma poeemides palju armastusest, eriti traagilistest(,,R ja L", ,,K v"). Poeemides oli ka ajalugu(,, P ,, ja ,,Vr"). Väikesed tragöödiad- kõigi tegevus toimub keskajal. ,,Ihne rüütel" raha mõju inimesele, peateglane on väga rikas ja väga kitsi, probleemid inimsuhetes . ,,Mozart ja Salieri" puudutab kunstiteemat. Mozart on geniaalne, kõik tuleb kergelt kätte, aga Salier peab tööd tegema. Salier tahab Mozarti mürgitada. Geenius ja kurjategija ei saa koos korraga inimeses eksisteerida. ,,Kivist külaline"- tugineb legendile ,,Don Juan", Puskin toob välja mõtte, et Don Juani kerglane armastus saab talle hukatuseks. ,,Pidu katku ajal"- hümn elule. Tegevus toimub linnas, kus möllab katk
1886. aastaks oli Vildel ,,Virulasest" villand saanud ning ta lahkus sealt ja asus tagasi Karjakülla kirjutama. Vilde saatis midagi oma uudisloomingust Hermanni ,,Postimehele"(isamaaline leht), seal ilmusid ,,Kaks sõrme"*, ,,Kuhu päike ei paista" (kerge põnevusromaan), mõned lühijutud, följetonide sari ,,Ühe päevavarga kepijoonistused" jms. Eri raamatuna ilmus 1887,,Töömehe tütar". Peateglane on juba usutava karakteriga, seepärast, et ta on tahtenõrk, s.t. eluline, reaaliline. 1887. a. lõpust kuni järgmise aasta maini toimetas Vilde mitteametlikult ,,Postimeest" (ilmus esimese eesti ajalehena 3x nädalas), mis oli üks kõige vastutusrikkamaid töid tema elus. 1888. aasta lõpuni elas Vilde Tartus. Valmis jutustus ,,Rõugearmid". 1889
- Romantiline, järelromantiline. - Lühikesed, lihtsad, rahvapärased, kompaktsed. - Enne tegevuse algust ajalooline ülevaade. o Eestlaste olukord 13. sajandil. o Mässumeelne olukord Sveitsis. - Armastuslugude käsitlused võitlused pole dominantsed. - Erilist tählepanu saavad isikliku vastuolu kirjeldamine peategelase ja võimu vahel, - Vabadusvõitlus, mida peetakse kunagi vaba olnud väikerahva eest. - Peateglane saanud hariduse erakõpetlase juures. o Ajlugu peategelased tipavad ajaloo loogikast. - Peateglase välimus: suled kübara peal (kullisuled WT-l, kukesuled T-l). - Põhimotiivina tahe kätte maksta oma isa eest. Intertekstuaalne lähenemine: kasutab sarnast märgisüsteemi ja paigutub hästi teiste samalaadsete tekstide hulka. - Algus eesti ajaloolisele proosale. - Menu põhjuseks oli see, et 1880. aasatel ilmus palju ajaloolisi värke, ka zanrialgataja.
ö outsider, küürakas ja lombakas narr. 1853 "Trubaduur" (ühe hispaania romantiku draama järgi) ja "Traviata" ( Dumas-noorema näidendi "Kameeliadaam" järgi) - nn. "kuulus kolmik". "Trubaduuris" on vastandatud mustlased (metsosoprani roll Azucena, tema arvatav poeg tegelikult krahvi poeg Manrico (tenor) --, ja omakasupüüdlik, reeturlik noor krahv di Luna (tegelikult Manrico vend). Manrico ja krahv di Luna on rivaalid ka armastuses mõlemad armastavd Leonorat. "Traviatas" on peateglane Violetta n-ö "langenud naine" (it keeles la traviata), poolilmadaam, kelle ennastohverdav armastus vastandub Pariisi seltskonnaelu tühisusele ja kodanlikule võltsmoraalile, mida esindab Violetta armastatu Alfredo isa Germont. Paljudest järgnevatest ooperitest nimetaksin "Maskiballi" (peategelane Rootsi kuningas Gustav III) 1859 ja "Don Carlost" (Schilleri tragöödia järgi) 1867, viimane on kirjutatud Pariisi Opéra'le pr. suure ooperi (grand opéra) stiilis ( ja pr
annaabi.ee 
