Selles osalesid etenduse kostüüme kandvad, kuid ilma maskita näitlejad. Järgmised kolm päeva pühendati tragöödiaile ja neljas komöödiaile, kuid hiljem mängiti komöödiaid õhtuti pärast tragöödiaid, millega alustati juba koidikul. Iga tragöödiaautor pidi esitama kolm näidendit, kas siis triloogia ühel teemal või kolm eri näidendit omavahel seotud teemadel, neile lisaks veel saatüridraama, millest on vähe teada. Viimane oli ilmselt nilbe koomiline komentaar tragöödiate peateemale ja seda säilitati kui varasema Dionysose-kultuse kajastust. Iga komöödiakirjanik võis esitada vaid üheainsa näidendi. Auhind anti parimale tragöödiale ja komöödiale, parimale teostusele (mistõttu oli tähtis saada heldekäeline koreeg) ja hiljem parimale tragöödinäitlejale, kes ei pidanud tingimata mängima võitnud näidendis. Panatenaiad
romantiline maailmavaade Isikupärasem stiil avaldub alates Kolmandast sümfooniast Es-duur „Eroica“ (1803- 1804). Kaudselt pühendatud Napoleonile, seega esimene kangelassümfoonia muusikaloos, tähistab ka heroilise stiili kõrgaja algust B. loomingus. 3. sümfooniale iseloomulik tsükliosade mõõtmete kasvamine ning kõikide vormiosade täitmine pingelise arendusega. Sümfoonia I osa ekspos. tavatult paljuteemaline: lisaks peateemale veel 5 teemat. Uudne ka II osa – leinamarss. Täpsemalt vt omaette slaidiesitlust Viiendat sümfooniat c-moll (1808) peetakse oma materjali terviklikkuse ja vormiloogika tõttu nö sümfoonia ülesehituse musternäidiseks. I osa avakujundist (nö koputuse motiiv) on tuletatud enamik sümfoonia tähtsamaid teemasid. ● 5. sümfoonia käsikirja esileht. Tunda osade ülesehitust ja teemasid! I Allegro con brio – sonaadivorm
sajandil. Koosnes neljahäälsest keelpillirühmast, puhkpillirühmast, vaskpillidest kasutati trompeteid ja metsasarvi, löökpillidest timpaneid. Divertisment Meelelahutuslik tsüklilike orkestriteos 18. sajandil. Rapsoodia Instrumentaalmuusika zanr, mis on üheosaline vabavormiline heliteos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel Ekspostisoon Algab peateemaga peahelistikus. Tavaliselt on see jõuline, energiline ja mehine teema. Peateemale järgneb sidepartii, mis viib uude helistikku (tavaliselt dominant-helistikku). Kõrvalteema kõlab dominanthelistikus. See on enamasti laulvam ja lüürilisem kui peateema. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. Sonaadivormi 1. osa, milles esitatakse teemad. Töötlus Sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatum keskosa. Sonaadivormi kõige pingelisem osa, mida iseloomustavad helistike vaheldumised. Siin kasutatakse ekspositsioonis kõlanud
esitatud meeldejaavalt. Lihtsas kõnes pole keerukaid lauseid ja arusaamatuid sõnu. Kuulaja mõistab kõne struktuuri. * Tihedus näitab seda, kas kõne pikkus ja sisu on vastavuses. Kui kõneleja esitab lühikese ajaga liiga palju keerulist materjali või pika kõne jooksul liiga vähe informatsiooni, segab see kõne jälgimist. Kõneleja peab arvestama sellega, et kuulaja suudab keskmiselt jälgida üht põhi- ja kolme kõrvalteemat. Lühike, ühele peateemale keskenduv kõne on edukam kui pikk ja laialivalguv. Teemaarenduse eesmark on teabe või seisukohtade esitamine. Kui kõneleja tahab vältida demagoogiat, peab ta oma väiteid ka põhjendada oskama. Argumente võib esitada nil ühe- kui ka kahepoolselt. * Esimese võimaluse puhul esitatakse argumendid kas millegi poolt või millegi vastu. Ühepoolseid argumente eelistatakse, kui tahetakse esitada üleskutset
annaabi.ee 
