esipinnal nihkub lõikeservale lähemale. Esinurga keskmised väärtused kiirlõiketerasest treilõikuri jaoks on järgmised: · terase lõikamisel 10...15 kraadi · malmi lõikamisel 0..10 kraadi · mitteraudmetallide lõikamisel 15...30 kraadi Esinurga keskmised väärtused kõvasulamist treilõikuri jaoks on järgmised: · terase lõikamisel 6...10 kraadi · malmi lõikamisel -5..6 kraadi · mitteraudmetallide lõikamisel 10...20 kraadi 2) Peataganurk nurk peatagapinna ja lõiketasandi vahel mingis lõikeserva vaadeldavas punktis. Kui peataganurga väärtus oleks null, siis hõõrduks materjal (lõikepind) lõikamisel tugevasti vastu peatagapinda, st tekiks suur hõõrdetakistus, suur võimsustarve, kõrge lõiketemperatuur. Mida suurem on taganurk, seda väiksem on hõõrdumine treitera ja tooriku vahel. Samas, kui taganurk on liiga suur, siis teriku tugevus ja soojusmahtuvus
lõikejõud, lõiketemperatuur ja teatud esinurga väärtuseni kasvab ka püsivusaeg. Esinurga kasvades üle optimaalse väärtuse väheneb teriku ristlõige, halvenevad soojuse äravoolu tingimused tera pidemesse ja treipinki, lõikeserva tugevus, mille tulemusena väheneb püsivusaeg. Optimaalne esinurk: 25 kuni -10. 8. Milleks on lõikeriistadel vajalik taganurk? Taganurk on vajalik, sest selle kaudu vähendatakse hõõrdumist teriku peatagapinna ja tooriku vahel. Optimaalne taganurk: 6 kuni 12. 9. Mille poolest erineb pärifreesimine vastufreesimisest? Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas freesi pöörlemis- ja tooriku ettenihkesuunad vastupidised, pärifreesimisel aga samasuunalised. Vastufreesimisel muutub laastu paksus 0max, pärifreesimisel aga max0. Vastufreesimisel tahab vertikaalne lõikejõu komponent toorikut laualt lahti tõmata, pärifreesimisel surutakse see aga vastu lauda. Muidu
) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. 2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. 3. Laastu teke: Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine
materjalikihi ja laastuga. Peatagapindon 39. Lõiketöötlemise üldmõisted pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapindon pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet
Peatagapindon 39. Lõiketöötlemise üldmõisted pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapindon pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet
tööviljakuse ja kõrge pinnakvaliteedi 8 TREITERA Treitera (vt.joon.) koosneb kahest osast: kehast mille abil tera kinnitatakse terahoidikusse ja peast ehk tööosast. Treitera peas eristatakse järgmisi elemente: esipinda, mida mööda libiseb laast; tagapindu (pea- ja abitagapind), mis on orienteeritud töö- deldava tooriku poole; lõikeservi (pea- ja abilõikeserv). Pealõikeserv moodustub esi- ja peatagapinna lõikejoonel, abilõikeserv aga esi- ja abitagapinna lõikejoonel. Teriku tipp moodustub pea- ja abilõikeserva lõikumiskohas. Ta võib olla terav, ümardatud või faasiga. Et saavutada Iõiketera vajalik lõike- võime, detaili töötluse täpsus ja pinna kvaliteet ning suur tööviljakus, tuleb valida õigesti teriku kujundus-
Esipind pind, millest väljub lõikekiiruse vektor. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava kihi ja laastuga. Tagapind pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Ta on pööratud lõikepinna ja töödeldud pinna poole. Peatagapind on pööratud tooriku lõikepinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Lõikeserv teriku esi- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Pealõikeserv tekib esi- ja peatagapinna, abilõikeserv esi- ja abitagapinna lõikumisel. Tipp pea- ja abilõikeservade liitekoht. Teriku kujundusgeomeetrias nurkade määramisel kasutatakse risttaustsüsteemi ja järgmisi koordinaattasandeid. Põhitasand läbib lõikeserval valitud punkti ning on risti lõikekiiruse vektori sihiga. Töötasand lõikeserval valitud punkti läbiv tasand, mis on risti põhitasandiga ning paralleelne ettenihke sihiga.
pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõiga- tava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna 65 poole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnime- tatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. Tänapäevane lõikurimaterjalide nomenklatuur on lai ja hõlmab kiirlõiketeraseid, karbiidkermiseid, pinnatud kermiseid, oksiidkermiseid, kuubilist boor- nitriidi, tehis- ja looduslikku teemanti. Enimkasu- tatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermi- sed, sh. pinnatud kermised.
annaabi.ee 
