Koibik Phalangium opilio Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) Selts: Koibikulised (Opiliones) Sugukond: (Phalangiidae) Perekond: (Phalangium) Liik: (Phalangium opilio) Välimuse kirjeldus Pruunikas ovaalne kere, isasel 45 mm, emasel 9 mm pikk 8 pikka jalga on lülistunud, isasel pikemad kui emasel Tagakeha on lühike ning kinnitub pearindmikule laia alusega Pearindmikule kinnituvad lõugtundlad ja lõugkobijad Siseehitus Kehakatted Väga tugevad, rüütaolised. Pearindmik on kaetud kilbiga. Tugisüsteem Kitiinainest välisskelett Vereringesüsteem Avatud vereringe, pikk torukujuline süda Hingamiselundkond Hingavad hästi arenenud trahheede abi Närvisüsteem Põhiosa paikneb pearindmikus, pikka närviketti pole Meeleelundid Hästi on arenenud kompimismeel(jalgadega,lõugkobijatega) Nägemine on nõrgalt areneud(2 kesksilma)
Vähid Märjamaa Gümnaasium 8-B Hanna-Liisa Hannus 2013/2014 Vähid ehk koorikloomad Elavad enamasti vees Keha, jäsemed, kehajätked – koosnevad lülidest Keha jaguneb – pearindmikuks ja tagakehaks Keha katab ja kaitseb kõva kitiinist ja lubiainest koorik Peas on kompimiseks tundlad ja nägemiseks liitsilmad, mis koosnevad paljudest osasilmakestest Pearindmikule kinnituvad käimajalad; esimesel paaril on suured sõrad enesekaitseks ja saagi haaramiseks. Pearindmik Tagakeha Uim Toituvad vetikatest ja väikestest loomadest, võivad süüa ka surnud loomi Lahksugulised; viljastamine on kehaväline; emasloomad kannavad viljastatud mune ja noori vähke tagakeha all Kasvavad kogu elu, poevad vanast koorikust välja ja kasvatavad uue (2 korda aastas – kevadel ja sügisel)
Selgrootud loomad Puugid Puugid on ämblike lähedased sugulased, kuuludes ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi. Ämblikutele sarnaselt on ka lestalistel enamasti neli paari pearindmikule kinnitunud käimisjalgu. Erinevusena võib aga välja tuua mürginäärmete puudumise. Puugi elutsükkel on järgmine: täissöönud emaspuuk muna larv nümf täiskasvanud puuk. Elutsükli normaalseks läbimiseks peavad puugid larvi, nümfi ja täiskasvanud puugina üks kord verd imema. Puuk suudab imeda sadu kordi rohkem verd, kui ta ise kaalub. Söömine lõpetatakse,
Esmase söödud saagi säilitab ta pugus. Ämblik hingab trahheede ja raamatkopsudega. Vereringe on avatud ning sarnaneb jõevähi omaga. Välisehitus: Ämblikul on kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Erinevalt vähist on ämbliku pearindmik väiksem kui tagakeha. Keha kattev kitiinkest on õhem ja elastsem. Ämblikutel pole tundlaid, selle asemel on neil suu lähedal paiknevad mitmelülilised lõugkobijad. Lõugkobijatest lühemad on saagi haaramiseks lõugtundlad. Pearindmikule kinnituvaid karvaseid lülilisi jäsemeid on tal kaheksa. Ta tagakeha on tänu kehaosade peene varre ühenduse abil väga liikuv. 9. Milles seisneb ämblikulaadsete tähtsus? Neil on oma koht looduse aineringes. Nad toituvad mitmesugustest selgrootutest ja putukatest ning on omakorda toiduks paljudele loomaliikidele. 10. Kirjelda ristämliku toitumist. Ristämblik kasutab ainult vedelat toitu, selleks eritab ta ohrvisse seedenõret, mis saaklooma
Amblikulaadsed on välimuselt väga erinevad, sellesse rühma kuuluvad ämblikud, skorpionid, lestad, puugid, koibikud jt. Peamiselt nad elavad maismaal aga on ka liike, kes elavad vees (lestad, üks ämblikuliik e. Vesiämblik). Ämblikud elavad erinevates kohtades maapinnal, põõsa- ja puurindes, mõned ka hoonetes. Nad ei ela ainult Arktikas ja Antarktikas. Ämblikulaadsete keha on kaheks osaks jagunenud pearindmikuks ehk eeskehaks ja tagakehaks. Pearindmikule kinnituvad jalad, toitumiseks ja kompimiseks vajalikud lühikesed jätked ja silmad. Ämblikud näevad ainult liikumist, teravalt näeb enamik neist mõne sentimeetri kaugusele. Ämblike tagakehas paiknevad mitmesugused siseelundid, sealhulgas võrguniiti toovad näärmed. Neil on hästi arenenud kompimismeel. Nad kompivad suu lähedal ja mujal kehal olevate karvakestega. Lestadel ja koibikulistel on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha
LÜLIJALGSED (kahetiivalised, kiletiivalised, liblikalised, mardikalised, teised putukad) Jaotatakse-koorikloomad, ämblikulaadsed, putukad. Ehitus-neil on kitiinkest, kestuvad et kasvada. Lüliline keha ja kehajätked, avatud vereringe, neid leidub kõikjal. Koorikloomad-keha katab kitiin- ja lubiainest kest, keha saab jagada kaheks osaks: pearindmik ja tagakeha. Peaosas on 2 liitsilma varrekeste otsas, 2 paari tundlaid-haistmine, kompimine, ümber suu 3 paari lõugu, 3 paari lõugjalgu, pearindmikule kinnitub 5 paari käimise jalgu, neist esimene paar sõrgedega, tagakeha alapoolel on ujujalad, tagakeha lõpus uim. Ämblikulaadsed-keha kattev kitiinkest on õhem ja elastsem, keha jaguneb kahte ossa-pearindmik ja tagakeha, pearindmik on väiksem kui tagakeha, pearindmikule kinnitub 8 jäset, peaosas pole tundlasid, nende asemel lõugkabjad, suu ees lõugtundlad saagi haaramiseks, tagakeha lõpus on
Ainukesed vähid, kes maismaal elavad on keldrikakandid. Nad on lamedad ja ovaalsed ning suudavad elada niisketes paikades nagu nt keldris, kõdus, puunottide all vms. 37. Ristämbliku eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine - Ristämblik on loomtoiduline putukas, kes püüab saaki mürgiga. Ristämblikiku on mürk ei mõju inimestele. Ristäblikul võib eristada tagakeha ja pearindmikku, mis on väiksem kui tagakeha. Pearindmikule kinnituvad kaheksa pikka karvast jalga, millega ta kõnnib ja koob võrku, mille jaoks ta saab niiti tagakehal asuvatest võrgunäsadest. Tunnalde asemel on suised: lõugtundlad ja lõugkobijad. Lõugtunnaldega haarab ta saagi, millesse seejärel surub surmavat mürki. Lõugkobijad on aga kompimiseks ja saagi kinnihoidmiseks. Ristämblikul on 8 liht- silma, kuid tal on halb silmanägemine ja ta eristab vaid liikuvat saaki. Kõige tähtsamad meeled on ämblikul nägemine ja kompimine
annaabi.ee 
