Krabid Krabiliste ladinakeelne nimetus on Brachyura. Nende õrn keha on kaetud kitiinist kestaga ning nad on laia ja lameda pearindmikuga ja selle alla on kõverdunud väike tagakeha. Paljude merede liivarandadel sibab ringi tuhandeid krabisid, teised leiavad varju veekogude kaldakoopais. Krabiliste liike on üle 4450. Nende liigirohkes rühmas on nii limustel nugivaid pisikesi krabisid kui ka hiigelsuuri loomi; näiteks jaapani hiidkrabi. Krabide tavaline pearindmikukilp on 2-40 sentimeetri laiune. Esimesel käimisjalapaaril on sõrad. Krabid hingavad vees lõpustega, kuid osa krabisid elab maismaal; näiteks kookosevaras. Enamik on ikkagi põhjaloomad ja toituvad merepõhjas olevatest selgrootutest. Kõikidel krabidel on tugevasti liigestunud koorik nagu pantser. Krabide jalad on lülilised ja peas on kaks paari tundlaid. Krabide areng algab viljastatud munast. Sellest koorunud vastne areneb pärast mitut kestumist täiskasvanud krabiks
Euroopa ja ameerika homaarid on erinevad ka enne küpsetamist euroopa homaarid on sinised ja ameerika homaarid pruunid. Pärast küpsetamist mõlemad punased. Langust Vahemeres ja Inglise rannikul elunev perekond suuri heamaitselisi sõrgadeta merevähke. Langusti ja homaari erinevus on see, et langustil pole sõrgasi. Krabi Krabiliste liike on üle 4450. Nende liigirohkes rühmas on pisikesi krabisid kui ka hiigelsuuri loomi; näiteks jaapani hiidkrabi. Krabide tavaline pearindmikukilp on 2-40 sentimeetri laiune. Esimesel käimisjalapaaril on sõrad. Krabid hingavad vees lõpustega, kuid osa krabisid elab maismaal; näiteks kookosevaras. Enamik on ikkagi põhjaloomad ja toituvad merepõhjas olevatest selgrootutest. 11 Kõikidel krabidel on tugevasti liigestunud koorik nagu pantser. Krabide jalad on lülilised ja peas on kaks paari tundlaid. Krabide sõrgu peetakse delikatessiks.
signaalvähk) Meres - Homaar, erakvähk, krabid (signaalkrabi), krevett, garneel. Hiilgevähk krill. 45. Vees tekkinud, tänapäeval maismaal, kaks kehapiirkonda pearindmik( suised ja 4 paari jalgu) ja tagakeha( võivad olla jäsemed). Kehalüli pearindmiku ja tagakeha vahel, tundlaid pole, esimene paar suiseid lõugtundlad, lahksoolised, paarituvad, maismaal otsene areng.KL: ürglõugtundlased, ämblikulaadsed, hiidjalgsed. Ürglõugtundlased meres, suur pearindmikukilp, tagakeha lõpeb pika ogaga, merepõhjas N: odasaba, meriskorpipnid. KL ämblikulaadsed siia kuuluvad ämblikud, lestad, skorpionid jne. maismaal ja magevees, kopsud, õhu hingamiseks osadel trahheed, lõugtundlad, saagi rebimiseks või tühjaksimemiseks, tihti mürginäärmd. 4 paari küünisega jalgu. Paaritumine, otsene areng. N: skorpionilised tagakeha tagaosa pikk ja peenike, lõpeb mürginõelaga.Suured sõrad, kopsud, sünnitavad poegi ja kannavad neid kaasas,kuival pinnal
Pikk liigendunud pea suurte jätketega (mille abil ka kulgetakse), rindmik pisematega, tagakeha hoopis ilma. Kl. pisivähid (Tantulocarida): Tillukesed, aerjalgsete moodi, kuid ilma jalgadeta. Süvameres elavate suuremate vähkide välisparasiidid. Kl. keelussid (Pentastomida): Usjas kere jäsemeteta, pea viie lühikese sõrmja jätkega, neist keskmisel suu, külgmistel küünised. Kere jätketeta. Lahksoolised. Vastne 4-6 lühikese jalaga. Kl. lõpushändsed (Branchiura): Lame ketasjas pearindmikukilp katab nelja rindmikulüli lühikeste ujujalgadega; tagakeha mandunud, lõpeb laia hargiga. Ülalõuad moondunud imikärsaks, eesmised alalõuad moondunud iminappadeks. Peas paar liitsilmi ja kaks paari väikesi vastsesilmi. Kesksool pimejätketega, kohane hulga vere varumiseks. Näide: kalatäi (Argulus foliaceus). Kl. kõrgemad vähid (Malacostraca): Rindmikulülisid ikka 8 (neist eesmised võivad peaga kokku kasvada), tagakehalülisid 6 või 7. Ka tagakehal on jalad. Eespoolsed
annaabi.ee 
