Tööleht 24 Talupojad Rootsi ajal. Õpik § 16 Kordamine. Mis on mõis? Mõis on suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuuluvad väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Millised talupoegade kategooriad te teate? Talupoegade kategooriad Adratalupojad – kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad – Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes Mis on adramaa? Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adra...
huvitunud keegi mõisamajanduse muutmisest. Sajandivahetusel aga olukord muutus, mõisnike sissetulek oli väiksem kui väljaminek, samuti viljahind maailmaturul langes. Mõisad sattusid võlgadesse, rajati uusi põllumaid tänu millele talurahva koormised suurenesid. Ainuke viis, kuidas elujärku mõisnike kui ka talurahva jaoks paremaks teha oli reformide korraldamine. Muutused olid miski, mida talupojad olid oodanud. Seda võib järeldada pearaharahutustest kui ka vennastekoguduseliikumistest. Ratsionalistlikud ideed muutusid populaarseteks, milles jõuti selgusele, et talunike hädade põhjuseks oli peamiselt pärisorjus. Aleksander I võttis kasutusele talurahva seadused, mille pani kehtima Eesti ja Liivimaal. Talurahva seadused muutsid ja täpsustasid talurahva õigusi ja kohustusi. Aastal 1802/04 võeti vastu regulatiiv, millega talupoeg sai õiguse oma talu pärandada kui kõik koormised ja kohustused on korras
Browne´i nn positiivsed määrused. 1765.aastal esitas Liivimaa kindralkuberner G.Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. Ettepanekud vormistati nn postitiivsete määrustena, ehk kaitseseadustena, mille alusel: 1) talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) määrati kindlaks mõisakoormiste ülempiir 3) talupoeg võis kaevata mõisniku peale kohtusse, kui too rikub määrusi 4) määrati kindlaks kodukaripiirid 7. Miks kujunes pearaharahutustest mõisatevastane vastuhakk, kuigi uus koormis oli kehtestatud keskvõimu poolt? Esita üks konkreetne näide vastuhakust ja oska seda kirjeldada. Talupojad said aru, et nad maksavad maksu ja on teotööst vabastatud. Näiteks Karula kiriku juures puhkenud vastuhakk, kus talupojad nõudsid kaaslaste karistamise ärajätmist. pietism hernhuutlus levis eelkõige haritud teoloogide seas levis lihtrahva hulgas
Seni polnud talupoegade jaoks selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel. Nüüd hakkasid kroonumõisate, aga ka paljude rüütlimõisate talupojad ise tasuma pearahamaksu. Osa talupoegi sai asjast aru nii, et maksu maksavad nemad ja on mõisnikule tehtavast tööst vabastatud. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd puhkes kähmlus soldatite ja talupoegade vahel, ulatuslikum neist 1784 Räpina puuaiasõjana. Pearaharahutustest oli Liivimaa Eesti osas haaratud üle 60 mõisa. Linnad varauusajal. 16.sajandi lõpuks Eestis 10 linnaõigusega asulat( Taru, Tallinn, Viljandi, Uus-pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga). 17.sajandil kaotasid mitmed sõjas purustatud ja tühjaks jäänud linnad- Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga- oma senised linnaõigused ning liideti ümbruskonnas olevate mõisatega. Linnade ebamäärane õiguslik seisund sai kindlama aluse asehalduskorra kehtestamisega 1783.
12. Nn. positiivsed määrused. 1765. aastal esitas G. Brown Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. Ettepanekud vormistati nn positiivsete määrustena, mille alusel : · talupoeg sai õiguse vallasvarale · määrati kindlaks mõisakoormiste ülempiir · talupoega karistamise ülempiiriks mõisas sai 30 vitsa-või kepihoopi · talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse, kui too rikub määrusi 13. Miks kujunes pearaharahutustest mõisatevastane vastuhakk, kuigi uus koormis oli kehtestatud keskvõimu pool? Esita üks konkreetne näide vastuhakust. Osa talupoegi sai asjast hoopis nii aru, et maksu maksavad nüüd nemad ning on siitpeale mõisnikule tehtavast teotööst vabastatud. Puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. Ulatuslikem neist leidis aset 1784. aasta juulis ning on tuntud Räpina puuaiasõjana. 14. Eesti linnade areng Rootsi ajal ja keskajal. Osata kanda linnu
annaabi.ee 
