* Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur. * Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. *Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele. * Puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessust kahjustatud metsi. * Ulukite arvukus peaks olema selline, mis lubaks metsa moodustavatel peapuuliikidel rahuldavalt looduslikult uueneda. Vaatamata sellele, et 70% Eesti puistutest on loodusliku päritoluga ja 30% on kaitse- ja hoiumetsad on puistute leidmisega püsimetsamajanduseks raskusi. 2 Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st.
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa ...
lageraiega. * Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur. * Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. *Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele. * Puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessust kahjustatud metsi. * Ulukite arvukus peaks olema selline, mis lubaks metsa moodustavatel peapuuliikidel rahuldavalt looduslikult uueneda. Vaatamata sellele, et 70% Eesti puistutest on loodusliku päritoluga ja 30% on kaitse- ja hoiumetsad on puistute leidmisega püsimetsamajanduseks raskusi. Valikraietega võiks majandada eelkõige erametsi, kus metsakinnistud on suhteliselt väikesed. Kindlasti ei tule see kõne alla riigimetsades suures mahus, rääkimata selle valitsevaks muutumisest. Lageraied Eesti tingimustes on nii majanduslikult kui
· kasvamajäävad puud võivad saada vigastatud ülestöötamise käigus; · metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks; · uuenemine looduslikul teel on võimalik varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele; · puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessu kahjustusalasid; · ulukite arvukus peaks olema selline, mis lubaks metsa moodustavatel peapuuliikidel rahuldavalt looduslikult uueneda. Vaatamata sellele, et 70% Eesti puistutest on loodusliku päritoluga ja 30% on kaitse- ja hoiumetsad on puistute leidmisega püsimetsamajanduseks raskusi. Valikraietega võiks majandada eelkõige talumetsi, kus metsa on suhteliselt vähe ja kus omanikud igal aastal oma metsas viivad läbi valikraie. Kindlasti ei tule see kõne alla riigimetsades suures mahus, rääkimata selle valitsevaks muutumisest. Lageraied Eesti
annaabi.ee 
