Esinevad eriti laialdaselt Lõuna- ja Kagu-Eestis, umbes 3,5% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika (ms) kkt Esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Muld- lähtekivim liiv või karbonaadivaene moreen. Põhjavesi toitainevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Puistud- en männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad; harvem sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid; bon II-III; ehkki ka kuusikud mustika kkt-s on produktiivsed, tuleks peapuuliigina eelistada mändi; puistud hea tervisliku seisundiga; tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets- puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat, paju, kadakat. Alustaimestik- väga iseloomulik tihe samblarinne (palusammal, laanik), puhmad(mustikas, pohl); rohttaimedest leseleht, aplu-härghein, kattekold, kilpjalg. Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 6,5% metsadest. 1.4 Laanemetsad- viljakad kasvukohad Jänesekapsa kkt (jk)
Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või karbonaadivaene moreen. Põhjavesi toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Esinevad gleistunud leede (LIIg-LIIIg) või huumuslikud leedemullad L(k)g, mullareaktsioon on happeline (2,5-3,5). Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad, harvem sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, boniteet II-III. Ehkki ka kuusikud mustika kasvukohatüübis on produktiivsed, tuleks peapuuliigina eelistada mändi. Puistud hea tervisliku seisundiga. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat, kadakat, pajud. Alustaimestikus tihe samblarinne (palusammal, laanik), puhmad (mustikas, pohl) leseleht, palu- härghein, kattekold, kilpjalg. Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 17% metsadest. Jänesekapsa – mustika alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil. Metsakõdu õhuke või
lähtekivimiks sidus peenliiv liival või üle 80 cm sügavusel lasuval liivsavi - (harvem saviliiv-) moreenil. Organogeenne horisont õhuke 2.....4 cm, A1 horisont 3 kuni 15 cm tüse, A2 horisont on katkendlik, puudub hoopis või esineb kuni 25 cm tüseduse helehalli kihina. Mullareaktsioon happeline (pH 4,0-4,5), põhjavesi sügaval. Puistutest kasvavad selles alltüübis enamasti männikud, pea alati leidub kuuske kas järelkasvuna, II rindena või ka I rindes, harva peapuuliigina. harva võib leida ka pohlakaasikuid ja - haavikuid. Männikud saavutavad kõrge produktiivsuse, on hea tüvekujuga ja hästi laasunud. Boniteet võib küündida isegi Ia kuni II klassini, männikute tagavara raieküpses puistus ulatub kuni 600 tm ha-l. Alusmetsas esineb hõredalt h. pihlakat ja h. vaarikat või see puudub hoopiski. Alustaimestikust esineb h. pohl, palu-härghein, h. mustikas, kilpjalg, metskastik, h. maikelluke (Convallaria majalis),h
iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski. haavikuid, boniteet II-III. Ehkki ka kuusikud soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Tootlikkus on madal IV-Va bon. Alusmets mustika kasvukohatüübis on produktiivsed, tuleks Arumetsad jagunevad järgmistesse tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. peapuuliigina eelistada mändi. Puistud hea tüübirühmadesse: Alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud tervisliku seisundiga. 1.1 Loometsad (peamiselt põdrasamblikud, Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel, vähem islandi samblik), puhmasrindes kanarbik, pohl, Alusmets puudub või on hõredalt paakspuud,
annaabi.ee 
