Pikettide ja ,,+" punktide märkimisega samaaegselt tehakse situatsiooni mõõdistamine mõlemale poole trassi 25-50m ulatuses (ristjoonte meetodil või tahhümeetriliselt), koostatakse ka tee maa- ala skeem, mida nimetatakse piketaaziks. 3. Ringi kõvera elemendid Kõveral eristatakse rida elemente, esmajärjekorras märgitakse maastikule KA (kõvera algus), KK (kõvera keskpunkt) ja KL (kõvera lõpp). Edasised tähised ja valemid töölehel. 4. Kõvera peapunktide märkimine Kõvera peapunktide märkimist alustatakse pöördenurga tipust, mõõtes nurga tipust piki tangensit tagasi tangensi pikkuse saame kõvera alguse, edasi mõõtes kõvera lõpu. Kõvera keskpunkti märkimiseks tuleb välja märkida nurgapoolitaja suund ja sellele bisektori pikkus. Vajalikud elemendid saab arvutada. Pikki tangenseid ei ole mõtet lindiga üle mõõta, vaid arvutatakse kõvera alguse ja kõvera lõpu algused lähimast piketist. Vastavad arvutused tehakse piketaazi raamatus
Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. Piketi nr.). Reljeefi isel. Murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. Piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3 o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil. Pikettide ja plusspunktide märkimisega üheaegselt toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m ulatuses mõlemale poole ristjoonte meetodil). Situatsioon kantakse väliraamatusse. 71
Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. Piketi nr.). Reljeefi isel. Murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. Piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil. Pikettide ja plusspunktide märkimisega üheaegselt toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m ulatuses mõlemale poole ristjoonte meetodil). Situatsioon kantakse väliraamatusse. 68
tahvlikestega tunnusvaiaga, millele on kirjutatud piketi number. Reljeefi iseloomulikke punktide pikettide vahel nimetatakse plusspunktideks. Nende kaugused mõõdetakse piketipunktide suhtes. Sellega on plusspunktid seotud trassi piketeerimisega, kusjuures piketiarv kirjutatakse vaiale. Trassi piketeerimisel üldjuhul nivelliiri trassi teljele ei paigutata, sest see segab teisi mõõtmisi. otstarbekas on paigutada nivelliir trassi teljest umbes 3 meetri kaugusele. 71. Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine Piketaazi rajamisel mööda trassi ja situatsiooni mõõdistamisel kahel pool trassi kantakse kõik andmed abrissile, mida nim. piketaazi väliraamatuks. (Ruuduline paber, mõõtkava 1:2000). Rajatise (tee, kanal) telg joonestatakse paberilehe kekele sirgena, näidates pöördepunktides noolekesega uus suund. Pöördepunkti N juurde kirjutatakse kõvera elemendid ja arvutatakse kõvera peapunktide väärtused ühtses piketaazi süsteemis.
tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. piketi nr.). Reljeefi isel. murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil. Pikettide ja plusspunktide märkimisega üheaegselt toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m ulatuses mõlemale poole ristjoonte meetodil). Situatsioon kantakse väliraamatusse. 43
tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. piketi nr.). Reljeefi isel. murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil. Pikettide ja plusspunktide märkimisega üheaegselt toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m ulatuses mõlemale poole ristjoonte meetodil). Situatsioon kantakse väliraamatusse. 43
mõõduliig (kõvera pikkuse ja sirgete pikkuste vahe ning tõstetakse mõõdulinti pöördepunktist edasi mõõduliia võrra ja jätkatakse mõõtmist piki sirget. Pikettide ja ,,+" punktide märkimisega samaaegselt tehakse situatsiooni mõõdistamine mõlemale poole trassi 25-50m ulatuses (ristjoonte meetodil või tahhümeetriliselt), koostatakse ka tee maa-ala skeem, mida nimetatakse piketaaziks. 71. Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine pöördenurk trassi eelmise suuna pikenduse ja uue suuna vahel. R ringi kõvera raadius, mille määramisel arvestatakse reljeefi, situatsiooni, rajatise liiki, projekteerimise tehnilisi tingimusi. T tangens kõvera puutujapikkus nurgatipust kõveraalguseni või kõveralõpuni K ringikõverapikkus vahe kaugus kõvera alguse ja lõpuvahel e. kaare pikkus bisektor nurgapoolitaja
Loomulikult on teisel pool murdvat pinda veel üks fokaaltasand (aga peegli korral?). · Fokaaltasandid on esimene paar süsteemi põhitasanditest. · Teise paari moodustavad peatasandid - tasandid, milles asuvate esemete kujutised süsteemis on esemetega ühesuurused. · Peatasandite lõikepunkte peateljega nim. peapunktideks. 95 Fookuste ja peapunktide asukohad on määratud süsteemi ehitusega, nende arvutamist võib vaadata Saveljevi õpikust (I. Saveljev. Füüsika üldkursus. Tallinn 1979, 3.kd., lk 25 - 45). Veel paar terminit: · peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus, · selle pöördväärtus on optiline tugevus. Peatasandid ja peapunktid. Esimesse peapunkti langev kiir väljub teisest esialgsega paralleelsena(kiire tegelik käik on kujutatud sinisega).
enamlastesse kui usurpaatoritesse. Enamlased ei tahtnud midagi teada Tsaari-Vm võlgadest. 10.loeng- 13.märts Enamlastel oli puudu juriidiline tunnustus välisriikidelt, keeldusid maksmast Vm võlgu. 1922 kevadel kutsus Antandi nõukogu kokku ülemaailmse Genova majanduskonverentsi, sellele sai kutse ka NL enamlik valitsus. Mindi sinna ühe eesmärgiga- saada oma võimule tunnustus. Lääneriigid olid huvitatud välisvõlgade sisse nõudmisest. Enamlased pidid soostuma peapunktide järgi välisvõlgade tasumisega- neid oli 18 miljardit kuldrubla. Antandi riigid olid nõus toetama Vm- d laevadega, kui enamlased tunnustavad võlgu. Sooviti ka, et enamlased loobuks kommunistlikust mõtteviisist. Kõik konverentsi osalised oleks pidanud andma pühaliku lubaduse mitte kasutada tulevikus sõjalist jõudu teiste riikide vastu. Vm delegatsiooni juhtis Tšitšerin, mis näitas, et Vm oli tõsiselt huvitatud konverentsist
annaabi.ee 
