Lavastuse dirigent Paul Mägi segas väga tihti vahele, mis häiris ning sel hetkel ei saanud keskenduda vaatamisele. Rigoletto muusika oli väga nauditav ning tekitas nii palju kõhedust kui head enesetunnet. Vahel oli see liiga vali, kuid minu jaoks töötas etendusega väga hästi kokku ja sellega võib igati rahule jääda. Orkester sai vahel küll märkusi, kuid see ei seganud vaatamist. Minujaoks oli etenduses üllatavalt palju vigasid , kuigi see oleks pidanud olema peaproov. Peaproovis peaks olema kindlasti vähem vigu, sest siis oleks vaatajatel nauditavam jälgida. Lavakujundus oli minu jaoks liiga lihtne. Oleks võinud olla rohkem detaile- , mis sümboliseerivad seda ajastut, näiteks võinuks olla rohkem kaunistusi. ,,Rigoletto'' tegelaste juures oli ka palju vigu. Tegelased oleksid võinud kanda õigest ajastust kostüüme mitte tavariideid mis ei sobinud sinna. Oleksid paremini ajastut edasi andnud
ning LED ekraane. Õhtuseks etenduseks, mis toimus kell 19.00 oli saal peaaegu välja müüdud. Mina aga käisin show peaproovi vaatamas, mis oli päevapoole ja seda seetõttu, sest mul on seal mitmeid tuttavaid, kelle kaudu sain proovi minna tasuta heale kohale vaatama. Mingis mõttes oli hea olla proovi vaatamas, sest natuke sain näha, kuidas see etendus loodi ja kuidas sellega töötati, kuid samas ei olnud peaproovis kõikidel seljas kostüüme ja lavameigist veel rääkimata. Ma kujutan ette kuidas kostüümid ja lavameik õhtusel show'l väga palju juurde andsid kogu selles valgusemängus. Orkester oli minu arust vapustav, mulle väga meeldis, ka laujatel polnud väga viga, hea oli kuulata ja ka sõnumi andsid nad päris korralikult edasi nii, et mõnel hetkel tundsin küll, mismoodi kananahk ihule tuli. Tantsijad mulle aga väga ei meeldinud. Minu arvates on
sel korralgi. Ning nagu näha, said nad järjekordselt millegi erakordsega hakkama. Mattidel oli meie klassist esindatud algselt 20 õpilast, kuid siis juhtus proovi tehes ühel osalisel õnnetus ning koolipäeva ta lõpetas kahjuks haiglavoodis. Esinemise päeval oli platsil 18 võimlejat. Kava harjutamistel olin ma aegajalt kohal ja nähes kui sihikindlad nad koguaeg olid, ei tekkinud kahtlustki, et nad esitamisega hakkama ei saaks. Elemendid, millegi tekkis isegi peaproovis veel väikseid raskusi, esitati suurepäraselt rahvale. Nad nägid kõik nii palju vaeva ja valatud higipiisad on 100% vaeva väärt. Soovitasin neile, et kui nad ise seda kõike ei naudi laval, siis ei ole see see, mida me kõik oleme oodanud. Mulle meeldiski kõige rohkem see, et nad ise täiel rinnal nautisid seda, mida nad tegid. Mul on lihtsalt suurepärane klass, kes saab kõigega hakkama kui me seda ise vähegi tahame ja soovime. Mainimist väärib muidugi
Kostüümid olid väga suurejoonelised, uhked ja hästi disainitud. Näitlejad näitlesid väga loomulikult ja elasid oma rollides väga hästi sisse. Kõige rohkem meeldis näitlejatest Terje Pennie, kes mängis Sophie ema sõbrannat. Ta oskas selles rollis olles kõik oma oskused mängu panna, mis ta pikki aastaid on õppinud ja omandanud. Iga etendus ei tule kindlasti täpselt samasugune välja, kui seda esitati eelmise päeval või peaproovis ning pole kunagi veatu ja täiuslik. Üheks suureks miinuseks oli see, et pillid oleksid võinud natuke vaiksemalt mängida, sest vahel ei saanud aru mida näitlejad laulsid. Kuid võib olla oli see põhjustatud sellest, et ma istusin teises reas, suhteliselt lähedal orkestri augule. Aga ikkagi oleksin ma pidanud aru saama, mida näitlejad laulavad. Muusikal "Mamma Mia" oli üks parimaid etendusi ja muusikale , mida vaatamas käinud olen ja soovitan seda ka teistel vaatama minna
Isoldet". Hoolimata üle 70-ne proovi jäi ooper esitamata ja kogus mainet kui "mängukõlbmatu", mis hiljem lisandus Wagneri majanduslikele hädadele. Wagneri õnn võttis uue pöörde 1864. aastal kui Kuningas Ludwig II asus 18. aastaselt Baieri troonile. Noor kuningas, tulihingeline Wagneri muusika austaja lapsest saati, lasti helilooja tuua Münhenisse. Ta lahendas Wagneri võlad ning planeeris ta uute ooperite lavastused. Pärast suuri raskusi peaproovis Tristan ja Isolde esietendus Münheni Rahvuslikus Teatris 10. juunil 1865. aastal esimene etendus Wagneril peale ca 15. aastat pausi. Selle etenduse dirigent oli Hans von Bülow, kelle naine Cosima oli sünnitanud sama aasta aprillis tütre, nimeks Isolde, kes ei olnud mitte Bülowi laps vaid Wagneri oma. Cosima Liszt von Bülow Cosima oli Wagnerist 24 aastat noorem ning illegitiimne, krahvinna Marie
koosnes ainult vaimulikest koorilauludest ja jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa juhatas Jannsen, teist osa aga Kunileid. Ei puudunud ka algupärased laulud. Kavas leidus 2 Tartu ülikooli muusikadirektori Brenneri motelli ja 3 üldtuntud koraali. Ülejäänud 7 laulu olid võetud saksa vaimulikust kooriliteratuurist. Nendest 5 pala kuulusid vähetuntud autoritele, 2 laulu aga Saksa muusikaklassikasse (Beethoven ja Mozart). Lauljad esinesid niisama vapralt kui ka päev varem peaproovis, kuid nüüd seisid lauljad lahtisel kallakulisel poodiumil ja kuulajad istusid madalail pinkidel, kust vägev laululaine kergesti üle lendas. Kahtlemata avaldas kuulajaile mõju koori suur kõlapind. Üle ootuste hästi tulid oma raske ülesandega toime koorijuhid Kunileid ja Jannsen. Oli omajagu julgustükk läbi ajada ilma üldtuntud koorijuhtideta, keda oleks pidanud sakslaste hulgast kutsuma. Nähtavasti oli kindlaks sooviks oma jõududega läbi ajada.
Näitlejad õppisid tekstid pähe, lavastaja näitas misanstseenid ette, kuulas siis edasi peamiselt teksti ja toonimuutusi ning laval poimuvale erilist tähelepanu ei pööranud. Tehti kolm peaproovi. Esimeses proovisid näitlejad kostüüme ja grimmi, dekoratsioon oli esimest korda täies mahus kohal. Teiseks peaprooviks tehti neis vajalikud parandused, näitlejad hakkasid kujundusega harjuma ning kolmas peaproov toimus juba etenduse korras. Tavaliselt tehti teises peaproovis ka reklaam- ja arhiivifotod. Tavapäratumad (näiteks ajaloolised) kostüümid püüti varem valmis saada, et näitleja võiks oma rõivastega harjuda. Ka olulisemad rekvisiidid või vähemalt nende analoogid püüti proovidesse saada võimalikult varakult, ikka selleks, et näitleja ent mugavamalt tunneks ja rekvisiidiga kohaneks. Kostüümid, ka need, mida näitlejad ise hankisid, pidid kindlasti saama lavastuskunstniku heakskiidu. Eraldi tehti tehnilise proove,
On tarvis pöörata tähelepanu sellele, missugustes kõrvutustes-vastandustes tegelasi eksponeeritakse. Nii saab näidata, millised suhted tegelaskonda korrastavad. Mõned olulisemad suhtetüübid on järgmised (vt. ka Marcus 1975:286-287). 1) Paaristegelased esinevad laval alati koos ja mitte kunagi ükshaaval. Pole ühtki etteastet, milles osaleks ainult üks neist tegelastest. Näiteks on paaristegelased Rosencrantz ja Guildenstern "Hamletis", Esimene ja Teine statist M. Undi "Peaproovis". 2) Alternatiivsed tegelased esinevad laval ainult kordamööda ja mitte kunagi ühes etteastes koos. Alternatiivsust on mõnikord kasulik jälgida etteastete kaupa: tegelased võivad olla alternatiivsed pikema aja jooksul (näiteks paralleelsetes süzeeliinides), kuni nad viimaks kokku viiakse. Shakespeare'i "Eksituste komöödia" intriig on rajatud sellele, et äravahetamiseni sarnased kaksikvennad Antipholused ei satu kuni lõpuni üheski stseenis
annaabi.ee 
