· Suurim klooster on Pirita klooster Tallinnas Ajalugu tänapäev: · Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist 13. sajandi alguses, kui siia tulid tsistertslased. · 11. saj. algusest kehtib vaimulikele abiellumiskeeld · Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda keskaega. · Katoliku kiriku taastamine Eestis algas 19. sajandil · 1. novembril 1924 lahutati katoliku kirik Eestis Riia peapiiskopkonnast ja Eesti alal moodustati omaette apostellik administratuur · 1930. aastal saabus Eestisse preester Eduard Profittlich SJ, aasta hiljem nimetati ta apostellikuks administraatoriks · Kuni 1965. a. kirik ainult ladinakeelne · Katoliku kirik Eestis on tänapäeval väike, kuid kasvav organisatsioon · Ajavahemikus 1999-2002 kasvas kiriku liikmeskond algselt 3500 liikmelt 5745 liikmeni 2000. aasta rahvaloenduse järgi. · Eestis elab ka 18 nunna
sisserändajad. Kogudusi, piiskoppe ega preestreid ei olnud, kloostrid olid Rootsi võimu ajal hävitatud. Katoliku kiriku taastamine Eestis algas 19. sajandil. Sajandi lõpul kujunesid kogudused Tallinnasse ja Tartusse, liikmed olid peamiselt poolakad ja leedulased. Ehitati Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik Tallinnasse ja Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik Tartusse. Neist esimene on praegu ka piiskopliku kiriku staatuses. 1. novembril 1924 lahutati katoliku kirik Eestis Riia peapiiskopkonnast ja Eesti alal moodustati omaette apostellik administratuur. Esimeseks apostellikuks administraatoriks nimetati Püha Tooli diplomaatiline esindaja - nuntsius - asukohaga Tallinnas. 1930. aastal saabus Eestisse preester Eduard Profittlich SJ, aasta hiljem nimetati ta apostellikuks administraatoriks. 1936. aasta 27. detsembril pühitseti Profittlich piiskopiks - tegu oli esimese katoliikliku piiskopiks pühitsemisega Eestis pärast ligi viiesaja-aastast vaheaega.
a need piirkonnad, mis kuulusid juba mõnda peapiiskopkonda. Albertil ei olnud mingit tegelikku võimubaasi, sattus konflikti Saksa Orduga. Ta sai omale elatiseks Lübecki piiskopkonna, tegelikult peapiiskopi tööle sai asuda alles 1253, kui suri senine Riia peapiiskop, asus Riiga, korraldati ümber piiskopkondade piirid Lätis, Semgali piirkond jagati Riia ja Kuramaa piiskopkonna vahel ära. 1253. aastast saab rääkida Riia peapiiskopkonnast?. Riia kiriku provintsi kuulusid Kuramaa, Tartu ja Lääne-Saare piiskopkond...? Paistab, et Riia piiskopi võimu Preisimaa üle oli ainult nominaalne. Riia toomkirik asus Riias, riias ka toomkapiitel. Peapiiskopid ise just hiliskeskajal enam Riias ei elanud. See, et peapiiskopid kolisid linnadest ära hiliskeskajal, Riia peapiiskopi lemmikresidentsid olid Koknese ja Rauna. 1374 muudeti Riia toomkapiitli reegel augustiinlikuks?
Lääni saamine Liivimaal polnud paljude jaoks esmatähtis. Ka lääni saamine ei tähendanud, et ta püsivalt Liivimaale jääks. Mitte kõik vasallid ei tulnud Liivimaale 13. sajandil. Hiljem Liivimaale saabunud suurendasid eriti vestfaallaste osakaalu siinse aadelkonna seas. Alates 15. sajandi lõpust hakati vasalle kutsuma ka aadlikeks. Juba vallutuse algjärgus tegi Riia piiskop Albert suuri läänistusi, sealsed vasallid mängisid olulist rolli sõjas (Vasallkonna seas olid ka Bremeni peapiiskopkonnast piiskopi sugulasi ja hõimlasi; onupojapoliitika?). Tartu piiskopkonna esimene läänistus tehti 1224. aastal. Korduvad nimed, mis said läänistusi on: Buxhövden, Dietrich, Tiesenhausen. Vasallid kippusid koos oma maahärraga uusi maid endale haarama. Eraldi piirkonna keskaegse Liivimaa aadliajaloos moodustas Põhja-Eesti: Allikaks on Taani hindamisraamat, kus 1240. aasta andmete põhjal selgub, et nimistus on mainitud 114 vasalli, kellele oli läänistatud Harju- ja Virumaa kogu haritavast
Preisimaaga Samas teatab kuningas, et inkorporeerida saavad vaid Leeduga. Liivimaalased tahavad olla seotud mõlema osaga ( nii Poola kui ka Leeduga). See väidetavalt poleks aga võimalik olnud. Poola sei oli Liivimaa inkorporeerimise vastu, mis oli ka liivimaalastele teada. Leedulased olid aga huvitatud, et Liivimaa tuleks nende koosseisu. 21 nov lubaduste hulka kuulub ka see, et Wilhelm säilitab oma valdused peapiiskopkonnast ja Kettler pidi saama ühe osa Liivimaast, Kettler saab hertsogi tiitli. Liivimaa seisused on kõigega nõus va Leeduga liitmisega. Liivimaa seisused alistusid siis isiklikult Sigismund II-le. Tulevikus pidid lahendame kuuluvuse küsimuse. 27 nov teatab liivimaalastele, et kuninga on kiire ja ta soovib lahkuda, ta on nõus kui riik alistub otseselt talle. Sellega on kõik nõus va Riialased. Allutamine viiakse läbi 28 nov 1561
annaabi.ee 
