Kiriku väiksemaiks osaks sai kogudus eesotsas vaimulikuga, enamasti preestriga. Ühe piirkonna, enamasti suurema linna ja selle ümbruskonna, koguduste vaimulike juhiks sai piiskop ja need kogudused moodustasid kindla piiskopkonna. Piiskop korraldas piirkonna usuelu ja hoolitses, et ei leviks väärõpetusi. Piiskopkonnad olid kujunenud pika aja jooksul ja nende hulgas olid mõned omandanud kristlaste jaoks tavalisest suurema tähtsuse. Selliste peapiiskopkondade eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid (kreeka keeles metropolis- emalinn). Seega olid metropoliidid nende linnade piiskopid, kust kristlus oli levinud teistesse linnadesse. Algul oli 4 peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma. 4. sajandil lisandus uus pealinn Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid kirikukogudele ehk sinoditele (kreeka synodos- kokkutulek). Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste
Nimetatakse rõivastustülideks. 14. sajandi teisel poolel jäi Liivi ordust sõltumatuks vaid Tartu piiskopkond, mille eesotsas oli Dietrich Damerow. Hakkas organiseerima sõjakäiku ordu vastu, vahendeid ei talitud. 1396. ordu vastu sõjakäik, Tartu piiskopkonna maa rüüstati. 1397 ordu ja piiskopkonna tüli lahendamiseks Danzigi kongress. · Riia peapiiskop seoti tihedalt orduga peab olema Liivi ordu liige. · ordu ei võinud enam nõuda peapiiskopkondade ja vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. · Harju-Viru vasallid said privileegi - Juningeni armukirja tugevdati vasallide seisundit, suurendati kohtuõigust ja laiendati pärimisõigust läänidele (lubati pärandada nii nais- kui meesliinis viienda suguluse astmeni). Selle tulemusel Liivi ordu poliitiline mõju kahanes tunduvalt. Olukorda halvendas veel 1410. aastal kaotus Grünwaldi lahingud Poola-Leedu vägedele. 14
Kiriku väiksemaiks osaks sai kogudus eesotsas vaimulikuga, enamasti preestriga. Ühe piirkonna, enamasti suurema linna ja selle ümbruskonna, koguduste vaimulike juhiks sai piiskop ja need kogudused moodustasid kindla piiskopkonna. Piiskop korraldas piirkonna usuelu ja hoolitses, et ei leviks väärõpetusi. Piiskopkonnad olid kujunenud pika aja jooksul ja nende hulgas olid mõned omandanud kristlaste jaoks tavalisest suurema tähtsuse. Selliste peapiiskopkondade eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid (kreeka keeles metropolis- emalinn). Seega olid metropoliidid nende linnade piiskopid, kust kristlus oli levinud teistesse linnadesse. Algul oli 4 peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma. 4. sajandil lisandus uus pealinn Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid kirikukogudele ehk sinoditele (kreeka synodos- kokkutulek). Keisrivõim hakkas
Kuna see ei olnud elanikele väga meeltmööda palgati sõdureid ka germaanlaste seas, sõjavägi barbariseerus, mis hiljem Lääne-Roomale kätte maksis. Seda põhiliselt seetõttu, et vägedes oli suur osakaal barbaritel, kes sealset tsivilisatsiooni ei mõistnud ning omakasust lähtudes tegutsesid. Ristiusu legaliseerides olid kristlastel juba kirikud ning sealne piiskopkond, mis kujunesid pika aja jooksul lähipiirkonna kristlastest. Nende seast tähtsamate, peapiiskopkondade eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropolidid, kel oli suurem otsustusõigus. Algsele 4 peapiiskopkonnale lisandus 4 saj ka viies: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma + Konstantinoopol. Tähtsamaid asju arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kristluse legaliseerimisega kasvas kristlaste arv ning seda nähti ka karjääri tegemise võimalusena. Ka sai kirikust üks suurimaid maavaldajaid, hoolitses vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Diötsees tetud
Preester-ilmikud-kirikukihelkond Diakonid Mission- kiriku usulevitamine paganate hulgas Kirik soodustas kloostrite tekkimist ning algselt oli kloostrite ülesanne: abivajajate aitamine, usulevitamine, hariduse levitamine. Kiriku ülesanne oli võitlus: n-n õigeusu eest, ketserluse vastu (arjaanlus) Tonsuur on murumüts, mida peavad kandma kõik katoliku vaimulikud ja nad on andnud tsölibaadi vande s.t on abielus ainul Jumalaga. Katedraal (suur kirik), toomkirik (peapiiskopkondade kirki) ja kirik Toomkapitel - 12 vaimulikust koosnev nõukogu, aitavad peapiiskopi. Visitatsioon kontroll kirikute ja preestrite töö üle, läbi viisid toomkapiitli liikmed. Abt kloostrivanem Abtsis nunnakloostrivanem 13. 14. Skandinaavia ühiskond ja viikingite retked Juba pronksiajal, s.o I a.tuh. eKr elasid Skandinaavias kultuuriliselt ühsed rahvad, kes kõnelesid germaani keeli. Kuna loodslikud tingimused olid karmid, pidid inimesed oma kodust välja rändama
annaabi.ee 
